04:52 11. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1425
  • RUB75.8985
Päevikut on võimalik täita kas paberpäevikuna või kogudes kokku kõik tšekid, illustreeriv foto

Statistikaamet tuleb külla: algab leibkonna eelarve uuring

© Fotolia / Syda Productions
Ühiskond
lühendatud link
18 0 0

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Peale leibkondade kulutuste ja tarbimise info, kogub uuring teavet ka leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete perekonnasuhete, tööhõive ja hariduse kohta, samuti leibkonna elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta, teatas Statistikaamet.

Palgatõusu on enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris >>

Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo selgitas, et uuringu andmeid kasutavad lisaks Statistikaametile ka ministeeriumid ja teadusasutused, sest tulemuste põhjal saab analüüsida nii seda, millele leibkond kulutab, kui ka jälgida kulutuste trendide muutumist ajas.

"Kui tuua paar näidet, siis uuring võimaldab hinnata, mida on ostnud üheliikmeline leibkond, milliseid kulutusi teevad üksik- või mõlema vanemaga või pensionäride leibkonnad," rääkis Müürsoo ja lisas, et samuti saavad tarbijad ning toodete ja teenuste pakkujad infot selle kohta, millele kulutatakse rohkem ja mida aasta jooksul enim tarbitakse.

Uuring hõlmab ligi 9000 leibkonda, keda 2019. aasta jooksul külastavad Statistikaameti küsitlejad. Kõik uuringusse sattunud leibkonnad saavad Statistikaametilt eelnevalt sellekohase teate. Leibkonda külastaval küsitlejal on fotoga Statistikaameti töötõend.

"Loodame, et kõik leibkonnad, kes saavad teate uuringusse sattumisest, selles ka osalevad," märkis Müürsoo. "Iga leibkonna käitumismuster on unikaalne ning kui uuringusse sattunud leibkond vastamast loobub, ei saa teda mõne teisega asendada ning kaotsi läheb Eesti tervikpildi väärtuslik osa," selgitas ta.

Iga valimisse sattunud leibkond esindab umbes sadat Eesti leibkonda.

Müürsoo märkis, et uuringus osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Leibkonna eelarve uuring koosneb Statistikaameti küsitleja tehtud intervjuudest leibkonna pea ja kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmetega ning leibkonna kulutuste päevikust, mida täidetakse leibkonna kahe nädala kulutuste kohta. Päevikut on võimalik täita kas paberpäevikuna või kogudes kokku kõik tšekid. Tšekkidel olevat infot paberpäevikusse ümber kirjutama ei pea.

Riik hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama >>

Päevikusse märgitakse kahe nädala jooksul iga leibkonnaliikme kõik kulutused: toidukaubad, tarbekaubad, rõivad ja jalanõud, väljas söömised ning kõik maksed ja ostetud teenused. Seda, kuidas päevikut täita, õpetab küsitleja.

Intervjuu põhieesmärk on saada infot leibkondade sissetulekute ja suuremate kulutuste ning samuti enda tarbeks toodetud ja tasuta saadud põllumajandussaaduste tarbimise kohta.

Statistikaamet tagab kõigile leibkonna eelarve uuringu vastajatele nende andmete kaitse. "Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult, tulemuste avaldamisel ei seostata neid mingil viisil vastaja isikuga," selgitas Müürsoo.

Statistikaamet avaldab uuringu tulemused 2020. aastal. Lisateavet uuringu kohta saab Statistikaameti veebilehelt. Eelmine uuringulaine toimus aastatel 2015–2016.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes III kvartalis brutokuupalk 2,3%.

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Põhipalkade tõstmisele avaldab mõju ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve, uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng.

Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid alampalga kokkuleppe >>

Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab tööportaali CV Keskus.ee värske küsitlus. Ületunde — nii tasustatud kui ka tasustamata kokku — tuleb ette pea igal teisel töötajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

4000 töövõtjat hõlmanud uuring näitab, et 45 protsendil Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst, kusjuures 21 protsenti ei saa tehtud ületundide eest lisatasu.

CVKeskus.ee teisest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uuditeportaal Sputnik Eesti suvel.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist 35% vastanutest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest.

Tagid:
perekond, uuring, tarbimine, kulud, eelarve, leibkond, Statistikaamet, Anet Müürsoo, Eesti

Peamised teemad

  • Briti peaminister Theresa May

    Briti peaminister Theresa May esines esmaspäeval parlamendis, kus teatas, et lükkab hääletuse Euroopa Liiduga saavutatud leppe üle edasi.

    16
  • Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd, illustreeriv foto

    Esmaspäeval Tallinnas kohtunud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.

    16
  • Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

    54