12:31 10. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1371
  • RUB75.8850
Iga Elu

Vabatahtlikud: bürokraatia takistab Eestis tulemuslikke kadunud inimeste otsinguid

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
1620

Vabatahtlikud taotlevad teadmata kadunud inimeste otsingute reeglistikus, mis nende hinnangul on ajast maha jäänud, muudatusi, mis võimaldaks neil lülituda otsingutegevusse juba esimesest päevast peale, mil on saabunud teade inimese kadumisest.

TALLINN, 8. detsember — Sputnik, Ilona Ustinova. Pärast tänavu sügisel Ida-Virumaa metsas asetleidnud traagilist juhtumit otsustasid äraeksinud pensionäri taga otsinud vabatahtlikud luua oma mittetulundusühingu, läbida koolitus ja saada niiviisi võimalus alustada kadunud inimeste otsinguid samaaegselt politseiga.

Üks 5. detsembril registreeritud vabatahtlike ühingu Iga Elu asutajaliikmetest Aleksei Neprimerov ütles Sputnik Eestile, et käesolevaks ajaks on alustatud arupidamisi politseiga, kuid esialgu pole teada, milleni lõpuks välja jõutakse.

Волонтер Алексей Непримеров
© Фото : из личного архива Алексея Непримерова
Üks ühingu Iga Elu asutajaliikmetest Aleksei Neprimerov.

Tema sõnul on ainult kaks võimalust koostööks: sõlmida leping politseiga ja tegutseda nende väljakutse korral, nagu see toimub enamiku selliste organisatsioonide puhul, või siis jääda sõltumatuks, kuid teha läbi vastav ettevalmistus ja konkreetsetes operatsioonides ennast tõestada.

"Lepingu raames osutub see mitte enam vabatahtlikuks, vaid puhtakujuliseks tööks, mis politsei poolt kinni makstakse. Reeglina aga ei kaasata sedalaadi vabatahtlike ühendusi esimestel päevadel vahendite säästmise eesmärgil. Meil ei ole ülesandeks inimesi tasu eest otsida. Me oleme valmis lihtsalt välja tulema ja metsa läbi kammima, seetõttu ei ole leping politseiga meie tee. Aga mingisuguse üldise isikliku kokkuleppe tahaks küll välja töötada," selgitas Neprimerov.

Leidub ka vastutustundetuid ühinguid

Kodanikuaktivist Stanislav Pupkevitš, kes varem töötas künoloogina piirivalveteenistuses, leiab, et praegu ei takista miski politseil otsekohe vabatahtlikke otsingutesse kaasata.

"Selle otsustab inimene, kes antud konkreetseid otsinguid kureerib. Kui ta teab, et on olemas vastava ettevalmistusega rühm inimesi, kes on valmis aitama, siis saab ta nad kohe kaasa tõmmata, aga mitte viimse võimaluseni venitama," arvas Pupkevitš Sputnik Eestile antud kommentaaris.

Praegu on riigiasutuste käsutuses kodanikuaktivisti sõnul nimekiri vabatahtlike organisatsioonidest, kellega on alla kirjutatud koostöölepingud, nende ühenduste liikmed on läbinud vastava väljaõppe ning tegutsevad politseile mõistetavate põhimõtete kohaselt.

"Paraku leidub meil ka selliseid organisatsioone, kellel on riigiametite silmis väga halb maine, kuna nad on korduvalt otsingutöid nurja ajanud ja pahatihti sihilikult politseiga tülli läinud, et vastasseisust oma kasu lõigata ja jämedalt öeldes "vähesest villast kõva kära" tekitada," lausus Pupkevitš.

Станислав Пупкевич
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Stanislav Pupkevitš.

 

See on üheks põhjuseks, miks õiguskaitseorganid tema arvates ei kaasa otsingute esimesest päevast peale lihtsalt vabatahtlikke, kes ei ole lepinguga seotud.

Vana reeglistik ei sobi kokku tänase tegelikkusega

Kui Stanislav Pupkevitš aitas vabatahtlikel sügisel Ida-Virumaa metsas kadumaläinud pensionäri taga otsida, tuli tal ka politsei esindajatega tihedalt suhelda.

Jutuajamise käigus selgus, et Eestis ja mõnedes teistes riikides tugineb otsingusüsteem ise 1992. aasta teadustööle. Pupkevitši arvates on see praeguseks hetkeks vananenud ja nõuab läbivaatamist lähtuvalt kaasaegse tehnoloogiapõhise maailma tegelikkusest.

Neprimerov lisas, et Eestis sisuliselt ei olegi inimesi, kes vastutaksid kadunute otsingute eest.

Vastutus sedalaadi operatsioonide eest lasub politseinikul, kes antud hetkel on sattunud valves olema. Mõnikord võib selleks osutuda tavaline konstaabel.

"Niisugune inimene ei pruugi võta enesele rahalist vastutust. Seetõttu tekibki probleem just esimestel päevadel, mil inimest annaks veel aidata. Sest väga kulukas on helikopter õhku tõsta, väga kulukas on droon käivitada, kulukas on kaasata maksimaalne hulk inimesi," lausus Neprimerov.

Добровольцы продолжают поиски Ивана Тогидного
© Фото : из личного архива Ксении Клочковой
Vabatahtlikud metsas.

Ta lisas, et tema organisatsiooni ülesandeks on veenda politseid ilma igasuguste rahaliste kulutusteta lisajõude kaasama.

Ida-Virumaa vabatahtlikud: politsei peab kaasama vabatahtlikke inimeste otsinguile>>

Samaviisi pöördus Neprimerovi sõnul säärane vabatahtlike ühendus nagu OPEROG (operatiivotsingute rühm) juba kolm aastat tagasi Riigikogu poole küsimusega muudatuste sisseviimisest kadunud inimeste otsimise reeglistikku. Aga seniajani pole ikkagi midagi muutunud.

Vabatahtlikele on kindlasti vaja erikoolitust

Kodanikuaktivist Stanislav Pupkevitš leiab, et tavaliste kodanike kaasamine otsingutesse on kaksipidine lugu.

"Kui inimene ei ole kunagi varem metsas käinud ega tunne sealseid tingimusi, lasub astutus tema kaotsimineku eest otsinguoperatsiooni juhi õlgadel. Seetõttu on tingimata tarvis asjakohast väljaõpet, aga mitte viieminutilist briifingut enne operatsiooni algust," sedastab Pupkevitš.

15–20 inimesest koosneva vabatahtlike ühenduse tuumik peab läbima vastava erikoolituse, et iseseisvalt mitte ainult enese, vaid ka appitulnud vabatahtlike eest vastutada.

"Kõigepealt peab organisatsioon ennast positiivsest küljest tõestama, enne kui teda hakatakse otsingutele lubama. Vastasel juhul tekib korralagedus ja kahjustused," rõhutas Pupkevitš.

Vabatahtlik Neprimerov nentis, et antud hetkeks on juba moodustunud vabatahtlike rühm, kelle töö on vahetult metsaga seotud – nendeks on nii jahimehed kui ka asjatundjaid Riigimetsa Majandamise Keskusest. Nüüd otsivad nad koostööd teiste sarnaste organisatsioonidega, et korraldada ühisõppusi, saada kogemusi ja erialast ettevalmistust. Kavas on soetada ka otsingukoer.

Nõudmised leidsid kajastuse petitsioonis

Juba mitu aastat tegutseva vabatahtlike ühenduse Kadunud juht Aare Rüütel teatas Sputnik Eestile, et hiljuti sai koostatud petitsioon, kus esitatakse nõudmine, et politsei kaasaks vabatahtlikke inimeste otsingutesse juba esimestest päevadest peale. Siinse artikli ilmumise ajaks on petitsioon kogunud 435 allkirja ehk ligi poole vajalikust allkirjade koguhulgast.

"Meie esindaja saab kohe kohale tulla, olukorraga tutvuda ja viivitamatult midagi ette võtta. Näiteks võib ta isegi hilisõhtul või öösel rühma kokku kutsuda, et inimesed juba koidikul metsa või sohu otsingutele läheksid," selgitas Rüütel.

Ta ei pea seda õigeks, et praegu kaasatakse ainult neid organisatsioone, kellel on politseiga leping sõlmitud. Ülejäänutel aga tuleb ametlikku luba oodata – kuid see aeg võib osutuda kadunud inimesele saatuslikuks.

Vabatahtlik abi võib kujuneda hindamatuks

Eesti parlamendisaadik Märt Sults leiab, et vabatahtlikkust tuleb Eestis tingimata toetada ja soodustada. "Politseil ei jätku vahel lihtsalt raha, seetõttu peab tal olema õigus vabatahtlike appi kutsuda, et 250 inimest üles rivistada ja mets läbi kammida," ütles Sults kommentaaris Sputnik Eestile.

Kuivõrd kõige sagedamini taandub küsimus just rahastamisele, siis vabatahtlike jaoks, kes on otsustanud politseid ilma lepinguta abistada, ei saa töötasust juttugi olla, aga neile vähemalt kuuma suppi võimaldada, arvab Sults, on igal juhul vaja.

Председатель правления Целевого учреждения Пропавшие Ааре Рюйтель
Sihtasutuse Kadunud juhatuse esimees Aare Rüütel.

Kehtiva reeglistiku tingimustes lõpevad kadunud inimeste otsingud Eestis ajuti traagiliselt. Näiteks, nagu Sputnik Eesti juba on kirjutanud, kulgesid tänavu oktoobris kolme nädala vältel Ida-Virumaa metsa eksinud 77-aastast pensionäri Ivan Togidnõi otsingud.

Esimesed kuus päeva toimetas politsei otsinguoperatsiooni koos pääste- ja piirivalveameti esindajatega ning alles seejärel said vabatahtlikud loa asuda pensionäri otsima. Nagu vabatahtlikud ise ütlesid, sai liiga palju kallist aega käest lastud ja esimestest päevadest alates liiga vähe inimesi kaasatud.

Tagid:
otsingud, politsei, kadunud, vabatahtlikud, Eesti

Peamised teemad