16:33 25. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1394
  • RUB71.7127
Riia meeleavaldajad venekeelse hariduse kaotamise vastu

Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse

© Sputnik / Sergey Melkonov
Ühiskond
lühendatud link
11304

Konverentsil, mis oli pühendatud inimõiguste järgimisele Balti riikides, rääkisid Eesti, Läti ja Leedu inimõiguslased rahvusvähemuste õiguste rikkumistest neis riikides ja töötasid välja tegevusstrateegia.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Ühes Riia hotellis toimus pühapäeval, 9. detsembril Läti Inimõiguste Komitee (LCK) konverents "70 aastat inimõiguste deklaratsiooni – õigused kõigile või vaid väljavalituile?", mis oli pühendatud inimõiguste järgimisele Balti riikides. Üritus ajastati ülemaailmseks inimõiguste päevaks, mida tähistatakse 10. detsembril, ja inimõiguste ülddeklaratsioni vastuvõtmise 70. aastapäevaks.

Riia konverentsi tööst võtsid osa inimõiguslased Eestist, Lätist ja Leedust. Läti eurosaadiku Miroslav Mitrofanovi sõnul, mida vahendab Sputnik Latvija, kõnelesid nad sellest, kuidas "võltsmure rahvusvähemuste pärast" neis riikides välja näeb.

Inimõiguste järgimises kompromisse teha ei tohi

Konverentsi avas endine Euroopa Parlamendi saadik Tatjana Ždanok, kes on pikka aega olnud üheks Läti inimõiguste komitee (LCK) kaasesimeheks. Ta toonitas, et inimõiguste ülddeklaratsioon on mõjutanud inimkonna arengut rohkem kui mis tahes muu dokument kaasaegses ajaloos.

Татьяна Жданок
© Sputnik / Sergey Melkonov
Konverentsi avas endine Euroopa Parlamendi saadik Tatjana Ždanok

"Olles kõige julmema sõja ja kõige julmema diktatuuri otse Euroopa südames napilt üle elanud, ühinesid inimesed selleks, et kuulutada inimelu esmatähtsust, vabaduse väärtuslikkust, võrdõiguslikkuse ja vendluse vajalikkust," väitis Ždanok.

Käesoleval ajal elab inimõiguste kaitse tema hinnangul läbi tõsist tagasilangust, mille lähtepunktiks peavad paljud asjatundjad 2001. aasta 11. septembrit, mil pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide õhkulendamist New Yorgis terrorismivastase võitluse tuules lükati inimõiguste probleemid tagaplaanile. Paljud inimõiguslased sattusid toona valiku ette, kas tuleb oma veendumustest julgeoleku nimel lahti öelda.

Läti mittekodanikud jäävad nendeks ka edaspidi — juba põhimõtte pärast >>

Ždanok ise leiab, et selles küsimuses ei saa mingeid kahtlusi tekkida, sest "nimelt inimõiguste järgimine tagab pikaajalise julgeoleku."

Rikkumiste hulk Balti riikides ei vähene

Kõikide sõnavõtjate põhiliseks järelduseks kujunes mõte, et inimõigusi õnnestub kaitsta ainult sel juhul, kui jätkata nende eest võitlemist. Just aktiivne võitlus oma õiguste eest on paljude vähemusrühmade jaoks sageli ainus võimalus õigluse saavutamiseks.

Sõnavõtjad rõhutasid, et kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmise hetkest on möödas juba seitsekümmend aastat, on inimõiguste järgimise küsimus paljudes riikides jätkuvalt aktuaalne. Inimõiguslaste ettekanded näitasid nukrat pilti – paljude inimeste õigusi rikutakse Balti riikides olulisel määral ja nende poolt laekunud avalduste hulk ei kahane.

Aga see ei tähenda konverentsist osavõtnute hinnangul seda, et tuleks käed rüppe lasta, vaid vastupidi – et olukorda muuta, on tingimata tarvis tegusteda.

Kodakondsusetus on Eestis endiselt pinnuks silmas

Eesti poolt osalesid konverentsil "70 aastat inimõiguste deklaratsiooni – õigused kõigile või vaid väljavalituile?" Tallinna Inimõiguste Teabekeskuse esindajad Larissa Semjonova, Jelena Koržetskaja ja Aleksei Semjonov, kes luges ette aruande "Eesti vähemuste probleemid".

Oma ettekandes keskendus inimõiguste teabekeskuse juht kodakondsusteemale, märkides, et Eesti kodakondsusetud, "hallipassimehed" ei tohi mitte ainult parlamendi- ja europarlamendi valimistel osaleda, vaid erinevalt Läti mittekodanikest on neil keelatud kuuluda poliitilistesse erakondadesse ja erakondi asutada.

Semjonov osutas ka haridusprobleemile. Tema sõnul tuleb Eestis 60% keskkooli õppeainetest õpetada eesti keeles, kuid paljudel Eesti poliitikutel on soov vene keel hariduselust täielikult välja lülitada.

Brüsselis kõlas kriitikat Eestimaa venelaste olukorra kohta >>

"Parlament jättis vastu võtmata avalduse, et haridus saaks algklassidest alates eesti keelele üle viidud – puudu jäi üks hääl. Kuid just neil päevil esitati kordusavaldus ja ma arvan, et seekord saadakse puudujäänud hääl siiski kätte," tegi ta sünge ennustuse, lisades muuseas, et valitsus võib ehk seda üleskutset ka ignoreerida.

Balti riikide russofoobid annavad hoobi venekeelsele haridusele

Venekeelse hariduse teemat puudutasid ka esinejad teistest Balti riikidest. Nii näiteks lausus Põhiõiguste Uurimis- ja Kaitsekeskuse esindaja Leedust Maria Salamahhina, et taasiseseisvumisest peale möödunud aastate vältel on vene koolide arv Leedus kahanenud 88-lt 32-ni.

Vastavalt on märkimisväärselt vähenenud ka vene keeles õppivate koolilaste arv. Tema arvates on see seotud nii demograafiliste tendentsidega – väljarände ja suremusega – kui ka tugevneva russofoobiaga, mida levitab Leedu meedia.

2003. aastal võeti Leedus vastu haridusseadus, mis lubas rahvusvähemuste esindajatel omandada keskharidus 1. kuni 12. klassini emakeeles. Kuid 2011. aastal kanti sellesse konservatiivide ja liberaaltsentristide algatusel seadusemuudatused, mis emakeelset haridusteed oluliselt kärpisid. Hoobiks neile koolidele kujunes ka ühtse leedu keele eksami kehtestamine, mis Salamahhina meelest on "võltsmureks rahvusvähemuste pärast ja näeb välja väga küüniline".

Kes saab Baltimaade venelasi aidata

Konverentsist osavõtjad tegid ettepaneku lahendada sedalaadi probleeme koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Läti inimõiguslane Aleksandr Kuzmin rääkis sellest, kuidas LCK on pidanud kirjavahetust ÜRO-ga, kõneldes Läti-poolsest rahvusvähemuste õiguste rikkumisest hariduse valdkonnas, kui kogu õppetöö koolides muudeti lätikeelseks.

"Meie pöördumistele järgnes reageering – kolm ÜRO raportööri saatsid kirjad Läti valitsusele," nentis Kuzmin. Tema sõnul väljendati ÜRO-s "sügavat muret" õppetöö üleviimise pärast läti keelele ja nõuti lisainfot selle küsimuse osas. Ta teatas, et käesoleval ajal koostab LCK veel üht pöördumist ÜRO poole, nüüd juba seoses lasteaedadega, mis valitsuskabineti uute eeskirjade kohaselt muudetakse samuti lätikeelseteks.

Мирослав Митрофанов
Läti eurosaadik Miroslav Mitrofanov

"Ainult näidates meie paljusust ja seda, et konflikt meiega võib valitsevale enamusele liiga kalliks maksma minna, on võimalik võimuladvikut veelgi suurema surve avaldamisest tagasi hoida. Kui me oleme tugevad, siis säilitame oma kohalolu selles riigis, kui aga jääme passiivseiks, siis meid hävitatakse," lausus Miroslav Mitrofanov konverentsi tulemuste kokkuvõtteks.

Mittekodanike probleemi lahendamiseks pole vaja mingeid "tingimusi"

Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov on juba rääkinud intervjuus portaalile Sputnik Eesti sellest, et massilise kodakondsusetuse probleemi Eestis saab lahendada, andes lihtsalt kõigile "hallipassiomanikele" kodakondsuse ilma igasuguste eeltingimusteta ja vabastades nad eesti keele eksami sooritamise vajadusest. Siis pole Eesti võimudel tarvis EV kodakondsuse taotlejatele hüvitada keelekursusteks tehtud kulutusi.

Директор Центра информации по правам человека в Эстонии Алексей Семенов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov

Tema arvates leevendas riik kodakondsuse taotlejate eluolu lääne ja rahvusvaheliste organisatsioonide survel, kes asusid aina tungivamalt vihjama vajadusele Eesti mittekodanike probleem ära lahendada. Keelekursuse eest hüvitise saamiseks tuleb inimesel, kes soovib Eesti kodanikuks saada ja on siin seaduslikel alustel vähemalt viis aastat elanud, tuleb sõlmida niinimetatud kodaniku kokkulepe.

Semjonov peab viieaastast elamisnõuet õiglaseks – kodakondsuse taotlejaks peab olema inimene, kes elab Eestis pikka aega ja kavatseb siin edasi elada. Kõik mittekodanikud, märkis ekspert, vastavad juba ammu sellele kriteeriumile.

Tagid:
inimõiguslased, venekeelne, inimõigused, rikkumine, haridus, ÜRO, Leedu, Läti, Eesti, Balti riigid

Peamised teemad