06:53 02. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1116
  • RUB77.4378
Ühiskond
lühendatud link
81 0 0

Tuhanded Saksa ja Šveitsi kooliõpilased tulid reedel tänavatele, et avaldada meelt tegevusetuse vastu kliimamuutuste pidurdamiseks. Kümnetes linnades toimuvad meeleavaldused on saanud indu Rootsi iganädalastest koolistreikidest.

TALLINN, 19. jaanuar — Sputnik. Berliinis keskendusid protestijad oodatavale poliitilisele otsusele kivisöe kasutamisest loobumise kohta, vahendas Pealinn

Jaanuari lõpus on oodata ekspertkomisjoni soovitust üleminekuks söeenergialt taastuvenergiaallikatele, kuid soovitus ei ole võimudele siduv.

Tänavune suvi oli rekordiliselt pikk, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Neljapäeval jättis Belgias üle 10 000 õpilase kooli minemata, et võtta osa protestimarsist kliimamuutuse vastu. Õpilastel on kavas muuta meeleavaldused iganädalaseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Vihmast ja külmast ilmast hoolimata oli meeleavaldus rahvarohkem kui eelmise nädala esimene protestimarss. Plakatitelt võis lugeda "Koolistreik 4 kliima" ja "Teete poppi? Ei. Me võitleme oma tuleviku eest".

Mõne kooli juhid ilmutasid mõistvat suhtumist. Nii ütles ühe kohaliku kooli direktor ajalehele De Standaard, et "haridus on teinud noortest küpsed kodanikud. Nad tõestavad seda tegudega."

Riigi ilmateenistuse teatel oli tänavune Eesti suvi rekordiliselt pikk, kestes 137 päeva. Eelmine rekord pärines aastast 2013, kui Eesti keskmisena kestis suvi 129 päeva.

ÜRO kliimakonverents: Pariisi kliimaleppe reeglid pandi paika >>

Kümned tuhanded inimesed avaldasid mulu septembris üle kogu maailma meelt, et nõuda valitsustelt samme kliima soojenemise vastu. Ajavööndeid mööda kulgenud 24-tunnine protest kulmineerus San Franciscos, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Katastroofiline suvi" kuumalainete ja suurte metsapõlengutega põhjapoolkeral on pannud paljusid inimesi tajuma, et kliimamuutused on meid juba kätte saamas," ütles USA California osariigi California kuberner Jerry Brown.

ÜRO kliimakohtumine Poolas kiitis möödunud aasta lõpus heaks 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmise reeglistiku, mis ei vasta siiski maailma kõige riikide ambitsioonidele, vahedas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Läbirääkimised kestsid 13 päeva ja neid saatsid suured erimeelsused. Reeglistikku on kavas hakata rakendama 2020. aastast alates. Reeglistiku abil püütakse hoida kliima soojenemine selgelt alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja soovitavalt 1,5 kraadi tasemel.

Kasvuhoonegaaside emissiooni praeguse taseme juures võib kliima soojeneda 1,5 kraadi Celsiuse võrra juba 2030. aastaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030-2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos," märgiti "suure tõenäosusega" Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) aruandes.

Samal teemal

Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Globaalne kliimasoojenemine tuleb siinsele majandusele kasuks
Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid
Tagid:
kliimamuutused, meeleavaldus, koolid, Šveitsi, Saksamaa, kliima

Peamised teemad