05:36 22. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1161
  • RUB71.9646
Eesti Korteriühistute Liit: mida teha pakase korral, illustreeriv foto

Eesti Korteriühistute Liit: mida teha pakase korral

© Sputnik / Александр Вильф
Ühiskond
lühendatud link
5410

Kuna lähipäevil on veelgi oodata krõbedaid külmakraade, tuletab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL)* mõned olulised asjad, mida pakase puhul elamutes silmas pidada.

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Kontrollige kütte- ja veetorustike olukorda, sest külm ilm võib torustikke kahjustada, hoiatab EKÜL* oma kodulehel.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tuleks kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem funktsioneerib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas, vältimaks nende jäätumist.

Lumerohke talv nõuab pingutust nii teedehooldajatelt kui ka linlastelt >>

"Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mähkida torud lisaisolatsiooniga. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld!" manitseb Mardi.

Politsei: andke külmaohus inimestest teada, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Вяткин

Kütteperioodil peab kõigis korterites olema tagatud seadusega ettenähtud miinimumtemperatuur, seega tuleb omanikul kütta ka tühjalt seisvat korterit.

"Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," märgib Mardi.

"Ka tühjalt seisvas korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18C," lisab Mardi.

Üsna tihti tekib olukordi, kus lõhkenud toru on majas põhjustanud avarii, korteriühistu aga ei pääse avariilisse korterisse, mille omanik soojamaapuhkusele sõitnud.

"Kõik ühistu korteriühistu liikmed peaks hoolitsema selle eest, et ühistu saaks vajadusel nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs ruumidesse tagatud. Ka seadus ütleb, et korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi," selgitab Urmas Mardi.

Mardi hinnangul tuleks hoolikalt üle vaadata ja lukustada ka kõik võimalikud sissepääsud, vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest.

Teisipäevaks lubatakse kuni 22 külmakraadi >>

Ahjukütte puhul soovitab Mardi jälgida mõõdukat kütterežiimi ning krõbeda pakasega kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.

Vältimaks vingumürgituse ohtu peab jälgima, et siibrit liiga vara ei suleta. Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi ülekoormata, suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud.

Pakasega seoses kutsub politsei üles märkama inimesi, kes võivad olla külmumisohus. Samuti soovitame autojuhtidel ja reisijatel olla valmis olukorraks, kus tuleb kas õnnetuse või rikke tõttu teele jäänud autos oodata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Praeguse pakasega on juhtumid, kus joobes inimene jääb ka bussipeatusse või tänavale magama, otseselt seotud alajahtumise riskiga. Seetõttu palub politsei kõigil olla tähelepanelik inimeste suhtes, kes tervise, alkoholi või muu põhjuse tõttu võivad hädaohtu sattuda," rääkis Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Henry Murumaa.

Samuti soovitab PPA autoga liikumise tõttu kergemalt riietuvatel inimestel valmistuda olukorraks, kus õnnetuse või tehnilise rikke tõttu tuleb pikemalt tee ääres oodata.

"Sageli on ka südatalvel liiklusõnnetusse sattunud inimestel jalas kingad ning seljas õhuke jope. Selliste külmakraadidega tasub ka lühikesel sõidul ikkagi soojalt riidesse panna ning olla halvimaks valmis," ütleb Murumaa.

Talv kogub hoogu ja toob teisipäevaks 22. jaanuariks kohati kuni 22 kraadi külma, kuid nädala edenedes läheb ilm jälle soojemaks vahendas uduisetportaal Sputnik Eesti.

*Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Samal teemal

Õige kütmine tagab puhtama õhu
Veebruari lõpp oli viimaste aastakümnete külmim
Eestis paukus üle 26-kraadine pakane
Muinasjutt Evast ja Mitrost: 50-kilomeetrine jooks 60-kraadises pakases

Peamised teemad