07:53 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
President Kersti Kaljulaid Pärnu naisteabikeskuses

Trauma kogu eluks: kes solvas Eesti presidenti

© Фото: Kersti Kaljulaid
Ühiskond
lühendatud link
228255

President Kersti Kaljulaidi hiljutised "avameelsused" tema kannatustest nõukogude ajal olid suunatud eelkõige nooremale põlvkonnale ja välismaalastele, kes ei tea midagi asjade tegelikust seisust NSV Liidus. Tahaksin siiralt kaasa tunda meie presidendile, kes pidi lapsena elama Mustamäel tavalises viiekorruselises korterelamus ja uue külmkapi jaoks kaua aega raha koguma.

Nikolai Filonov, kolumnist

Kuna tol ajal, nagu ka nüüd, keegi teine tallinlastest sellistes majades ilmselt ei ela ja proua Kaljulaidi saabumisega Kadrioru residentsi saab iga pere endale külmkapi ostmist lubada kasvõi iga päev, tuleks tema sõnu võtta absoluutne tõena. Nagu ka seda, mida ta räägib oma armsa emakeele allasurumisest nõukogude ajal seoses muukeelsete inimeste massilise saabumisega Eestisse1970. aastatel, misjärel eesti keele tulevik muutus väga ähmaseks.

Aus "salakavalus"

Praegu toimuva vene koolide kiirendatud eestistamise taustal tunduvad nõukogude ajal eesti keeles nii kesk-, kui ka kõrghariduse omandanud Kersti Kaljulaidi "kannatused" kahtlemata väga kohutavad. Ilmselt sellepärast ongi presidendi vene keele oskus siiamaani üsna kehvakene. Tõenäoliselt, kui nõukogude ajal oleks kõik eesti koolid sunniviisiliselt üle viidud vene õppekeelele ("õpilaste karjääri ja helge tuleviku huvides"), oleks kannatusi olnud hoopis vähem.

Kui selliseid argumente Eesti poliitikutele esitada, pööravad nad tavaliselt pilgu ära ja püüavad kiiresti ebamugavat jututeemat vahetada, õigustades paralleelse eestikeelse haridussüsteemi säilitamist nõukogude süsteemi kavalusega, millel oli oma eesmärk. Olen kindel, et Eesti praegustel vene keelt kõnelevatel elanikel ei oleks midagi praeguste Eesti ametivõimude sellise salakavaluse vastu, kuid nemad tegutsevad süstemaatiliselt riigi suurima ajaloolise rahvusvähemuse keelset keskharidust kõrvaldades kahjuks hoopis "ausamalt".

Täiendatud müüt

On täiesti arusaadav, et nii seekordsed, kui ka varasemad Kersti Kaljulaidi sõnad eestlaste rõhumisest nõukogude ajal olid määratud eelkõige neile, kes ei elanud tol ajal või elasid Läänes.

Just sellisel viisil kujundatakse riigis uut ideoloogiat ja luuakse sellega seotud müüte. Nõukogude ajal elanud inimeste arv väheneb loomulikel põhjustel pidevalt ja nende arv, kes on õppinud ajalugu uute "õigete" õpikute järgi, kasvab. Kui palju teame me 70 või 100 aastat tagasi elanud inimeste tegelikest meeleoludest ja probleemidest?

Me usume peamiselt raamatuid, mille on kirjutanud ajaloolisi dokumente "õigesti" tõlgendavad riigitruud ajaloolased. Loomulikult on neil oponente, kuid kui paljud meist laskuvad sügavatesse teaduslikesse aruteludesse ja võrdlevad erinevaid seisukohti?

Mäletate eelmise Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese pseudo-ajaloolisi apsakaid, kui ta ütles, et Eesti NSV-s ei olnud restorane? Kersti Kaljulaidi praegused "avameelitsemised" jätkavad sama loogilist rida. Ainus erinevus on see, et kui Ilves tõesti ei teadnud elust Nõukogude Eestis midagi, sest ta elas sel ajal välismaal, siis Kaljulaid nägi ja teadis kõike ideaalselt, kuid eelistab nüüd rääkida etteantud paradigma raames.

Mida köögis räägitakse

Ainult et Kersti Kaljulaidi kaasaegsete (pluss-miinus põlvkond) vaatenurgast tundub kõik see naeruväärne ja vähemalt provokatiivne. Eriti kohalike venelaste jaoks, kes Mustamäe viiekorruselise paneelmaja kahetoalises korteris lapsi kooli sättides naeratavad kurvalt ja imestavad presidendi sõnade üle eesti keele allasurumisest nõukogude ajal, ja selle üle, kuidas väikese Kersti vanemad keelasid tal koolis rääkida perekondlikest vestlustest nõukogude võimust, Konstantin Pätsist ja trikoloorist.

Pärast seda ohkavad praegused lapsevanemad ja käsivad ka oma lastel rääkida koolis võimalikult vähe sellest, mida räägitakse praegu "venelaste köökides" presidendist, teistest poliitikutest ja milliseid kangelasi ja pühasid peavad venelased õigeteks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Eesti, president, Kersti Kaljulaid

Peamised teemad

  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    25
  • Листовка Партии реформ и флажок Эстонии

    Laupäeval erakonna suvepäevade kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas teha ettepaneku riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks, et teha ettepanek avaldada peaminister Jüri Ratase valitsusele umbusaldust.

    63
  • Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev

    Kui palju lapsi istub uuel õppeaastal esimest korda koolipinki, millistes pealinna koolides tehakse remonti ja kas linn on valmis Ukrainast pärit koolilaste sissevooluks, rääkis Sputnik Eestile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

    37