01:18 25. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1209
  • RUB71.9850
Sõpruse puiestee Tallinnas

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
7610

Statistikaameti andmetel on Eestis kümme maakonda, kus on Sõpruse või Sõbra tee, tänav, puiestee, põik või väljak. Sõpruse või Sõbra on koduseks aadressiks ligi 15 460 Eesti elanikul ning sõbralik teede- ja tänavavõrgustik katab 26,4 kilomeetrit. Sputnik Eesti soovib head Sõbrapäeva kõikidele oma fännidele!

TALLINN, 12. veebruar — Sputnik. Sõbra või Sõpruse teed-tänavad asuvad Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne-Viru, Rapla, Tartu, Valga ja Viljandi maakonnas, kattes kokku 26,4 km. Neist kõige pikem on Sõpruse puiestee Tallinnas – 4,6 km, teatas pressiteade vahendusel Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist Ülle Valgma.

2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas kõige rohkem inimesi Sõpruse puiesteel – 12 460, neist kõige arvukamalt Tallinnas (11 410) ja Tartus (830). Kokku elab Sõbra/Sõpruse tänaval 15 460 inimest.

Elanikud Sõpruse või Sõbra teedel-tānavatel
Elanikud Sõpruse või Sõbra teedel-tānavatel

Sõpruse tänavate elanike keskmine vanus on 44 aastat. Kõige rohkem on nende hulgas 25–29-aastaseid, neist 630 meest ja 620 naist. See on ka nende tänavate elanike kõige arvukam vanuserühm meeste hulgas. Naisi on arvukamalt 75–79-aastaste seas (660). Kõige vanem elanik oli 104-aastane.

Statistikaameti nimede statistika rakendus ütleb, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Sõber 106 mehel ja 118 naisel. Perekonnanime Sõber kandja on keskmiselt 40 aasta vanune. Kõige levinum on perekonnanimi Sõber vanuserühmas 25–29, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,25. Perekonnanimi Sõber on levinuim Rapla maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 5,62.

Valentinipäev tähistatakse 14. veebruaril

Sputnik Eesti teatas varem, Valentinipäev on armunute päev, mida tähistatakse 14. veebruaril. Soomlased ja nende eeskujul eestlased tähistavad seda ka sõbrapäevana. Sel päeval avaldatakse armastust, peetakse meeles kalleid inimesi ja tehakse neile kingitusi.

Valentinipäeva tähistamine on seostatav Vana-Roomas tuntud Lupercalia festivaliga — viljakusmaagiaga seotud pidustustega, mida peeti 15. veebruaril jumal Faunuse auks. Faunus oli antiikmaailma viljakusjumal, loomakasvatuse ja põllutöö kaitsja. Kuna ka püha Valentin oli karjakaitsja pühak, võib oletada, et kaks kultust võisid omavahel seguneda, liiatigi, kui tegemist oli lähestikku asetsevate päevadega (14. ja 15. veebruar).

Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust>>

Lupercalia tähistamine jätkus ka kristlikul ajal, kuni paavst Gelasius I käskis selle lõpetada aastal 494. Sellejärel hakati tähistama püha Valentini päeva 14. veebruaril, mis oli 350. aastal pühendatud pühale Valentinusele.

Praegu on see ka Valentini nimepäev. Kuna on teada kaks selleaegset Valentinuse-nimelist pühakut, siis pole täpselt teada kumba Valentinust on mõeldud. Üks neist oli roomlasest preester ja teine Interamna (Terni) piiskop. On oletatud ka, et tegemist on ühe ja sama isikuga, sest Rooma preester võis hiljem saada Terni piiskopiks.

Ise disainitud postkaart on hinnatud sõbrapäevatervitus>>

Püha Valentini surma on tõlgendatud kui keiser Claudiuse karistust kristlike laulatustseremooniate läbiviimise eest. Valentin olevat salaja laulatanud keisri armee sõdureid ning armastajapaaridele lilli kinkinud. Ühe legendi järgi olevat ta sõbrunenud Rooma vangivalvuri tütrega, kellele ta enne oma hukkamist olevat saatnud kaardi sõnadega "Sinu Valentinilt". Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel.

Sputnik Eesti soovib head Sõbrapäeva kõikidele oma fännidele!

Tagid:
valentinipäev, Eesti, Sputnik Eesti, sõbrapäev

Peamised teemad