09:55 16. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1269
  • RUB70.5998
Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas, illustreeriv foto

Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
58 0 0

Rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online avaldas üle-euroopalise laste internetikasutuse uuringu esimesed tulemused. Selgus, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti ainus riik, kus laste kokkupuude internetiohtudega on viimase kaheksa aastaga vähenenud.

TALLINN, 20. veebruar — Sputnik. Küsitluses osalenud Euroopa riikide lapsed kogevad kõige sagedamini nuhkvara ja viirustega seotud riske. See on peamine andmetega seotud probleem ka Eesti laste jaoks: küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli enda hinnangul sellega kokku puutunud 16% lastest ja noortest vanuses 9–17 aastat.

Sellega asetus Eesti võrdluses Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhiga teisele kohale. Just nende viie riigi võrreldavad andmed on praeguseks teadlaste käsutuses, edastab Tartu Ülikool oma kodulehel.

Targalt internetis: rahvusvaheline turvalise interneti päev >>

Võrreldes 2010. aastaga on nuhkvara ja viirustega kokku puutunud laste osakaal kõigis vaadeldud riikides märkimisväärselt kahanenud. Ka Eestis on see näitaja vähenenud peaaegu kolm korda.

Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida, illustreeriv foto
© Sputnik / Артем Житенев

"See võib tuleneda tehnoloogia muutumisest: lapsed kasutavad nüüd internetis käimiseks valdavalt nutitelefone," ütles Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. "Samas ei pruugi lapsed alati kõigist pahavaraprobleemidest teadlikud olla," möönis ta.

Muid andmeriske kogevad Euroopa lapsed ja noored vähem. Näiteks väitis 3–10% neist, et nad kulutasid liiga palju raha rakendusesisestele ostudele ja internetimängudele. Eestis on see näitaja keskmisel, 5% tasemel.

Eesti on Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhi hulgas ainus riik, kus internetipettuse teel raha kaotanud 9–16-aastaste laste osakaal on kaheksa aastaga vähenenud (4%-lt 2%-le).

Eestis on selle aja jooksul märgatavalt kahanenud ka nende laste osakaal (13%-lt 5%-le), kelle parooli on keegi teine kasutanud nende isiklikule infole ligipääsemiseks.

"Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma," tõdes Veronika Kalmus.

Internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks >>

"Eriti ilmekalt väljendub see võrdluses Tšehhiga, kus ühiskondlik kontekst on meiega paljuski sarnane, kuid laste andmeriskide tase ei ole kaheksa aastaga langenud," lisas Kalmus.

EU Kids Online'i uuring tehti 2017.–2018. aastal 14 Euroopa riigis. Uuringu Eesti tulemusi esitlesid Tartu Ülikooli teadlased 5. veebruaril.

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringut e AS-iga 2018. aasta suvel 1020-t internetti kasutavat last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat.

Esindusliku valimiga ja kogu Eestit hõlmanud uuringus keskenduti laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele internetiriskidest.

EU Kids Online'i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning selle kohta soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgus EU Kids Online'i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul kannatab kuni neljandik Eesti lastest ja noorukitest mingit laadi vaimse tervise probleemi käes, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

"Statistika näitab, et vaimse tervise probleemid on süvenemas ning on tähtis, et meil oleksid professionaalsed asutused, kust inimesed saaksid abi ning ei peaks olema oma murega üksi," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

Kümnes Euroopa riigis mullu kevadel läbi viidud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega, vahendas Sputnik Eesti.

Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas läbi viidud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

"Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud," selgitas Merike Sisask.

See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

Tagid:
turvalisus, internet, uuring, Euroopa, Eesti, lapsed

Peamised teemad