23:58 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1234
  • RUB72.1432
Tulevane hakkepuit

Eesti luuletaja Hasso Krull püüab Euroopa Liidu energiapoliitikat "uppi lükata"

Ühiskond
lühendatud link
10310

Rahvusvaheline metsakaitse aktivistide rühm esitas ELi vastu hagi, nõudes puidu eemaldamist perspektiivsete taastuvenergiaallikate nimekirjast.

TALLINN, 6. märts – Sputnik, Aleksei Toom. Rahvusvaheline looduskaitsjate rühm püüab Euroopa Kohtus kogu ELi energiapoliitikat ümber lükata. 

Aktivistide poolt 4. märtsil esitatud hagi nõuab, et puit jäetaks ELi taastuvenergia direktiivis loetletud energiaallikate loetelust välja.

Brüsselis peetakse puitu perspektiivseks taastuvenergiaallikaks, arvestades asjaolu, et puud, nagu me kõik teame, kipuvad kasvama, see tähendab - justnagu ise paljunema ja nende põlemise tulemusel vabaneb väidetavalt atmosfääri suhteliselt väike kogus süsihappe- ja muid kasvuhoonegaase.

"Euroopa Liit eirab teadlaste uuringuid, kes on tõestanud biomassi põletamise kasuks esitatud argumentide paikapidamatust nende võrdluses fossiilkütustega," väidab Brüsseli keskkonnakaitseorganisatsioon Fern, mille aktivistid on Euroopa Liidu vastu kohtuasja algatanud. 

Hagejate hulgas, kes püüavad sisuliselt vaidlustada EL energiapoliitika aluseid, mille eesmärgiks on puhtamatele ja taastuvatele energiaallikatele liikudes süsihappegaasi heitkoguseid vähendada, on koos Prantsusmaa, Iirimaa, Rumeenia, Slovakkia ja Ameerika Ühendriikide aktivistidega ka Eesti avaliku elu tegelane, tuntud luuletaja, kirjanik ja muistsete paganlike kultuuride asjatundja Hasso Krull

Ta räägib rohkem vajadusest kaitsta eestlaste esivanemate iidseid pühapaiku, kuid tema eesmärgid ühtivad keskkonnaorganisatsioonide kavatsustega metsi kaitsta.

Taastuvenergia kattis teises kvartalis 17,2 protsenti tarbimisest
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Pühad hiied lähevad samuti kütteks

"Tööstuslik metsaraie rüvetab ja hävitab meie pühapaiku ja Eesti metsi tervikuna. Kardan, et uue taastuvenergia direktiivi (RED) alusel alustatakse veelgi mahukamat ja läbimõtlematut Eesti metsade ja pühakohtade raiet ja hävitamist," leiab Hasso Krull.

Tema sõnul näitab Vanade Pühapaikade Kaitse Fondi uuring, et metsade hävitamise tulemusena on Eesti rahva kultuuriline ja ajalooline pärand vaesunud juba enam kui 60 iidse hiiepaiga võrra.

Biomassi ja puidutööstuse jäätmed on ka Eestis perspektiivsete energiaallikatena heaks kiidetud – võimud toetavad puidutööstuse arengut ja biomassi kasutavate soojuselektrijaamade ehitamist.

Riigile kuuluv Eesti Energia peab biomassi ja puidujäätmeid oma jaamade jaoks üheks kõige perspektiivsemaks kütuseks

Eesti "Rohelised", nagu Sputnik Eesti juba teatas, peavad raiete mahtu riigi metsades liiga suureks - see ületab puidu juurdekasvu mahte - ja on uute puidutöötlemisettevõtete ehitamisele vastu.

EL loodab väga puidule

EL taastuvenergia direktiiv (RED II), mis on kokkuvõtlikult esitatud Euroopa Komisjoni avalikes materjalides, peab biomassi prioriteetseks energiaallikaks söe ja naftatoodete põletamisel saadavast energiast "rohelisema" toote saamiseks. 

Puit ja puidujäätmed moodustavad "loodussõbralike" soojus- ja elektrijaamade kütusest lõviosa (üle 60%), mis põhjustab keskkonnaorganisatsioonide ja olulise osa teadlaste kogukonna aktiivseid proteste, nagu Sputnik Eesti varemgi kirjutanud on.

"ELi poliitika põhineb valel ja sõgedal eeldusel, mille kohaselt on puidu põletamine süsinik-neutraalne protsess," tsiteerib Ferni pressiteade doktor Mary S. Boothi, organisatsiooni juhtivat teaduskonsultanti. Samal ajal hoiatavad kogu maailma teadlased, sealhulgas ka EL teadusnõunikud, et puidu põletamine vabastab tegelikult süsinikku kogustes, mis on üsna võrreldavad fossiilkütuste põletamisel lenduvaga."

Praegu põletavad ELi riigid aastas üle 130 miljoni tonni puitmassi, 2020. aastaks peaksid need kogused vastavalt RED II direktiivile ületama 140 miljonit tonni.

Euroopa ehitab Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustest lähtudes nn "rohelist" majandust, mille kasvuhoonegaaside neto-heitkogus oleks null.

ÜRO kliimakonverents: Pariisi kliimaleppe reeglid pandi paika >>

Eesmärgiks seati aastaks 2020 taastuvenergia osakaalu suurendamine 32%-ni kogu energia tootmiseks kasutatava kütuse määrast.

Keskkonnaorganisatsioonid usuvad, et põletatud puidu mahu tõstmine mitte ainult ei lahenda globaalse soojenemise probleemi, vaid hoopiski süvendab seda.

Samal teemal

Balti elektrisüsteemi eralduskatse Venemaast lükatakse edasi
Brüssel ootab Baltimaade energeetikutelt koostööd Venemaaga
Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti
Tagid:
metsaseadus, mets, metsaraie, puidutööstus, CO2

Peamised teemad