10:42 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406
Emad – meie aja superkangelased, illustreeriv foto

Uuring: emad – meie aja superkangelased

CC0 / MabelAmber
Ühiskond
lühendatud link
36 0 0

Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

TALLINN, 12. mai — Sputnik. Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab Turk sotsiaalministeeriumi blogis.

Tallinna linnapea: heiskame emade auks Eesti lipud >>

"Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas," kirjutab Turk. 

Kahe Tallinna restorani peakokk Pavel Gurjanov
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidsid 94% emadest ja 88% isadest. Seega näib, et emad on meil omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale," seisab artiklis. 

Emaga koos on hea!

Perepoliitika juhi sõnul veedavad lapsed oma emadega koos palju aega, olgu see siis igapäevaste toimingute tegemise või mõne muu ühise toreda ettevõtmise näol. Ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas koos oma vanematega midagi toredat ette. Näiteks käiakse koos kinos, jalutatakse, matkatakse, meisterdatakse, mängitakse koos, käiakse külas, tehakse koos sporti jne.

"Sealjuures hindavad lapsed, et emadega on ühiseid ettevõtmisi sagedamini kui isadega. Muide, laste meelest sellest ei piisa! Üle poole lastest (58%) oli uuringus seda meelt, et tahaks emaga veelgi rohkem koos aega veeta ja midagi toredat ette võtta," kirjutab Turk. 

Tema sõnul sai uuringust teada sedagi, et naised tunnetavad nii rõõmu oma laste üle kui ka vanemlusest tulenevat stressi sagedamini kui mehed. "Nii rõõmustab 94% emadest sageli oma laste üle, samal ajal kui isadest tunneb nii 86%. Samal ajal tunnistab üle poole emadest, et on viimase aasta jooksul tundnud sageli või mõnikord stressi ja/või masendust (53%) ning et vajaks rohkem aega iseenda jaoks (57%)," seisab artiklis.

EV100 emadepäev üllatab oma ainukordsusega >>

"Seega näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale! Kui mõelda, et Eesti naistest, kellel on laps või lapsed, osaleb enam kui kolmveerand ka tööturul, siis tundub küll, et keskmine Eesti ema vääriks superkangelase keepi. Vähemalt emadepäeval, aga parem iga nädal väärivad emad küll suurt poputamist nii isade kui laste poolt. Olgu selleks kas või rohkem aega iseenda jaoks," järeldab Turk.

Emadepäev

Emadepäev on Eestis mai teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftoni kirikus.

Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923.

Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal.

Allikas: Vikipeedia

Samal teemal

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb
Tallinn tähistab emadepäeva
Naised Euroopa Liidus
Emaduse karistus vs. isaduse boonus
Tallinnas tähistati emadepäeva piduliku kontserdiga
Tagid:
ühiskond, sotsiaalministeerium, uuring, emadepäev

Peamised teemad