10:03 19. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Hooajal ootab suplejaid poolsada avalikku randa, illustreeriv foto

Hooajal ootab suplejaid poolsada avalikku randa

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
97 0 0

Juunis algaval tänavusel suplushooajal avaneb Eestis 50 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui mullu. Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. Ametlike suplusrandade nimekirjast jäävad sel aasta välja Lääne-Virumaal asuv Kalijärv ja Läänemaal asuv Aafrika rand, võrreldes eelmise aastaga lisandus avalike supluskohtade nimekirja aga Reiu rand Pärnumaal, teatab Terviseamet

Tallinn, Hiiu- ja Tartumaa avavad viis, Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, tuleks suplejal alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Tänavune suvi oli rekordiliselt pikk, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka ligi 50 suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist, mis võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku ligi 550 suplusveeproovi, neist ligi 350 avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 171 suplusvee proovi.

Võrreldes 2017. aastaga paranesid suplusvee kvaliteedinäitajad ning varasema nelja halba kvaliteediklassi liigitatud supluskoha asemel sattus 2018. aastal halba kvaliteediklassi vaid üks supluskoht.

Suplusveele avaldasid mõju vetikaterohke soe suvi, madalama veega randades mõningased tugeva tuule ja kõrge lainega tormisemad ilmad ning periooditi ka (eriti just Harjumaa) randadele Läänemere sügavamatest kihtidest pärinev jahedam vesi.

Tallinnas sündis selle suve kuumarekord, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis avalikes randades nõuetele.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda jooksvalt Terviseameti temaatilisel alalehel. Veekvaliteedi info on samuti leitav ka supluskohas asuvatel infotahvlitel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Päästeamet kehtestas tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 6. aprillist. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Enne lõkke tegemist soovitab Päästeamet uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõkketegemise meelespea on Päästeameti kodulehel.

Möödunud suvi oli ka Päästeameti jaoks äärmiselt intensiivne ja erakordselt sündmusterohke periood, mille tõttu oli elupäästevõimekus mitmel korral ka kriitilisel piiril.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et Päästeameti võimekus suuri ja keerukaid sündmusi hallata oli suvel mitmel korral kriitilisel piiril. "Sel suvel oli aga seitsmel korral oht, et see abi inimesteni õigeaegselt ei jõua. Meil oli õnne, et neil seitsmel korral inimesi ei hukkunud, kuid edaspidi ei saa heale õnnele lootma jääda," ütles Tammearu.

Nelja kuu jooksul maist augustini toimus kokku 2843 tulekahju, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt.

Samal teemal

Suvi on käes
Tervis ei vaja päikese käes praadimist
California kuberner: kliimamuutused on meid juba kätte saamas
Vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud lapsevanemad
Suvi viis Päästeameti kriitilise piirini

Peamised teemad