17:27 17. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem, illustreeriv foto

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

© Pexels
Ühiskond
lühendatud link
30 0 0

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818.

TALLINN, 3. juuni — Sputnik. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043), edastab Statistikaamet.

Kui vaadata neljanda ja rohkemate laste sündide osatähtsust kõigist sündidest, siis siin olulist muutust ei paista. Nende sündide osatähtsus on olnud 6% kõigist sündidest. Kokku moodustasid kolmandate ja rohkemate laste sünnid 2018. aastal 26% kogu sündidest.

Sündimust uurides on oluline arvestada ka naiste vanuselise jaotusega. Kõige enam sünnitavad praegu naised vanuses 27–33. Igal aastal saab selles vanusevahemikus lapse kümnest naisest üks ning praegu on see vanusrühm õnneks veel suur. Sellest nooremate naiste vanusrühmad on kolmandiku võrra väiksemad, mis toob juba paari aasta pärast kaasa paratamatu sündide arvu languse. Tingimusel, et keskmine laste arv naise kohta ei muutu.

Kogu vaadeldud perioodi jooksul on näha, et 25–34-aastaste hulgas on kolmandate laste sündide arv peredesse kasvanud ja 2018. aastal on kasv teinud eriti järsu hüppe. Vanemas vanusrühmas (35–39-aastased) on kasv ebaühtlasem, kuid 2018. aastal toimunud muutus tuleb siiski selgelt nähtavale.

Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas.

Kaljulaid: lapse muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada >>

Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks.

Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.

Kõik meie pingutused laste kaitsel võivad kergesti osutuda tühisteks, kui ei suudeta oma lastele ja lastelastele tagada maailma, kus nemad saavad pühenduda oma unistuste elluviimisele, mitte ei pea tegelema täiskasvanute põhjustatud kliimamuutuste tagajärgedega, ütles president Kersti Kaljulaid lastekaitsepäeval kõneledes.

Eestis elas 2017. aastal alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 15,9%. Kuigi Lastekaitse Liit on pöördunud Euroopa Parlamendi saadikute poole, et nemad siin kaasa aitaksid, saabub probleemide lõplik lahendus vaid ühiskonna lapsesõbralikumaks muutumisel.

Samal teemal

Nelja lapse isa Jüri Ratas: igale perele on tema isa aasta isa
Autistlikud lapsed: kuidas vanemate hool ja mure ühiskonnas vastu kajab
Lapsed enam vanemate maksuvõlgu ei päri
Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua
Tagid:
Statistikaamet, ühiskond, lapsed

Peamised teemad