22:00 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Eesti Põhiseadus

Jurist: Presidendi pöördumine Riigikohtusse võib Riigikogu töö halvata

© Sputnik / Аллан Хантсом
Ühiskond
lühendatud link
59 0 0

Konstitutsiooniõiguse spetsialist Sergei Seredenko kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi pöördumist Riigikohtusse seoses Riigikogu vastu võetud seadusega, mis annab kaitseväele pädevuse läbi viia varjatud jälitustegevust.

TALLINN, 16. juuni — Sputnik. Presidendi pöördumine Riigikohtusse taotlusega tunnistada kaitseväe seaduse muutmise seadus vastuolus olevaks põhiseadusega, kinnitab taas põhiseaduslikkuse järelevalve probleemi riigis, leiab tuntud inimõiguste aktivist Sergei Seredenko. 

Юрист, правозащитник Сергей Середенко
© Sputnik / Вадим Анцупов
Юрист, правозащитник Сергей Середенко

Lisaks on Seredenko konstitutsiooniõiguse spetsialistina veendunud, et tänapäeva Eestis on põhiseadus muutumas üha enam fiktiivseks.

Millest kogu see melu

14. juunil jättis president Kersti Kaljulaid kantselei teatel juba teistkordselt välja kuulutamata seadusemuudatuse, mis oleks andnud kaitseväele õiguse salajaseks jälitustegevuseks ja pöördus Riigikohtusse, et kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele. 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kaitseväe seaduse muudatused annavad kaitseväele õiguse kontrollida riigi ja kohalike omavalitsuste andmebaasidest või muudelt juriidilistelt isikutelt isikuandmeid, kasutada fiktiivseid andmeid ja teostada "kahtlaste isikute suhtes salajast jälitustegevust."

20. veebruaril 2019 võttis Riigikogu kaitseministeeriumi ettepanekul need seadusemuudatused vastu, kuid Kersti Kaljulaid ei kuulutanud neid vastuolu tõttu inimõigustega välja. 29. mail võttis Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu ja esitas presidendile.

Sellega tekkis Eestis erinevate võimuharude vahel uus õiguslik konflikt. Kersti Kaljulaid ei nõustunud Riigikoguga ja otsustas kasutada oma õigust Riigikohtusse pöörduda.

Õiguskantsler tunnustas Riigikogu komisjone >>

"Praguses õigusruumis on politseil ja kaitsepolitseil kõik vajalikud õigused, sealhulgas kaitseväe julgeoleku tagamiseks. Selliste õiguste andmine kaitseväele rahuajal kahjustab ebaproportsionaalselt ja tõsiselt kaitseväeobjektide läheduses asuvate inimeste põhiõigusi," ütles Kaljulaid.

Jumal on kõrgel, keiser kaugel

Sergei Seredenko sõnul on vastuolulise seaduse pinnalt presidendi ja Riigikogu vahel tekkinud õiguslik vastuolu väga tõsine probleem - Riigikohtu suletus tavakodanikele põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamiseks. Eriti kannatavad sellise võimaluse puudumise tõttu inimõiguste aktivistid. 

Asi on selles, et isikute ring, kes võivad pöörduda Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi poole taotlusega kontrollida mõne seadusesätte vastavust Eesti põhiseadusele, on üsna piiratud. Sinna kuuluvad vaid õiguskantsler, president, mistahes astme kohtuks ja kohaliku omavalitsuse üksus, kui tema poolt vaidlustatud normatiivakt puudutab kohaliku omavalitsuse huve.

Tavakodanik võib põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi poole pöörduda ainult mõne nimetatud isiku kaudu. "Tegelikult on see nagu vanas vene kõnekäänus "Jumal on kõrgel, keiser kaugel". Ma ise olen korduvalt kohtusse pöördudes juhtinud tähelepanu erinevate seadusesätete mittevastavusele põhiseadusega. Kohtunikud on kohustatud selle edasi andma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile, kuid minu õiguspraktikas on seda juhtunud väga harva," ütles Seredenko.

Põhiseaduse rikkumine rahuldab kõiki

Inimõiguste aktivist on veendunud, et selline olukord ei ole juhuslik ja tõhusa põhiseadusliku järelevalve puudumisest on huvitatud kõik Eesti poliitilise süsteemi esindajad, sest see võimaldab põhiseadusega vastuolus olevate seaduste vastuvõtmist. Põhiseaduses, muide, räägitakse palju rahvusvähemuste õigusest kasutada oma emakeelt. 

Ratas: igal inimesel peab olema võimalik väärikalt elada >>

Juristi sõnul on olemas sellised mõisted, nagu formaalne põhiseadus, mille all peetakse silmas põhiseaduse teksti, ja materiaalne põhiseadus, mille all peetakse silmas kõiki kehtivaid seadusi, mis peavad sellest formaalsest põhiseadusest lähtuma.

Seredenko usub, et Eestis on selline lõhe juba piisavalt suur, et nimetada põhiseadust fiktiivseks.

Mida president taotleb?

"Küsimus on vaid selles, mis sundis presidenti pöörduma parlamendi vastu Riigikohtusse, kas siiras mure inimõiguste rikkumiste pärast või avalik sallimatuse demonstreerimise soov praeguse valitsuskoalitsiooni suhtes.

Kogenud inimõiguste aktivistina märgin, et viimastel aastatel ei ole Kersti Kaljulaidi näha olnud võitluses Eesti inimõiguste eest, mida kahjuks tehakse struktuurselt ja süstemaatiliselt," märkis Seredenko.

Tema arvates, kui president ja õiguskantsler "seljad kokku paneksid", aga selle tõenäosus on üsna suur, arvestades, et enne õiguskantsleriks nimetamist töötas Ülle Madise presidendi kantselei õigusnõunikuna, siis kahekesi saaksid nad vabalt parlamendi töö halvata.

"President tegi Riigikohtusse pöördumisega õige otsuse. Ainus probleem on see, kui tihti ta kavatseb seda tulevikus teha, sest nii võib ta parlamendi töö täielikult halvata. Ma ei julge ennustada, millega see lõpeb, sest Eesti kohtute, sealhulgas Riigikohtu otsuste loogika on mulle alati mõistatuseks jäänud", ütles inimõiguste aktivist lõpetuseks.

Samal teemal

Riigikohus lükkas tagasi nõudmise lasta isanimi passi kirjutada
Riigikohus: e-hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid tuleks selgemalt sätestada
Tõde ja õigus: Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida
President ei kuulutanud välja suhkrumaksu
Tagid:
õiguskantsler, väljakuulutamine, järelevalve, riigikohus, seadusemuudatus, Riigikogu, president, põhiseadus

Peamised teemad