10:07 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406
Eesti lapsed

Grigorjan: demograafiline kriis on valitsuse vale rahvuspoliitika tulemus

© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskond
lühendatud link
7221

Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

TALLINN, 16. juuni — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan seostab demograafilist kriisi otseselt Eesti valitsuse väära rahvuspoliitikaga.

Miks Eestis töötajaid ei jätku

Grigorjan meenutas Sputnik Eestile, et 2016. aastal toimus Tallinnas Eestimaa rahvuste kolmas kongress, mis oli pühendatud demograafilistele probleemidele. Kohale olid kutsutud erinevate elualade asjatundjad, kes esinesid ettekannetega. Juba siis oli selge, et Eestis on kujunenud tööjõu osas küllaltki keeruline olukord.

Доктор философии, профессор, председатель правления Палаты национальных меньшинств Рафик Григорян
© Sputnik / Владимир Новиков
Rafik Grigorjan

Grigorjani sõnul räägitakse ja kirjutatakse demograafilisest kriisist meie riigis juba ammu. ÜRO prognooside kohaselt kahaneb Eesti elanikkond 2050. aastaks 1 129 000 inimeseni. Sajandi teiseks pooleks on prognoosid veel pessimistlikumad (904 000 elanikku).

Juba praegu ilmneb märkimisväärne disproportsioon: teatud erialadel on Eestis spetsialistide ülejääk, teistel teravaim defitsiit. Reeglina on tööjõu ülejääk täheldatav säärastel erialadel nagu ajakirjanik, jurist, raamatupidaja, advokaat, administraator, haldusjuht. 

"Neis valdkondades, muide, on hõivatud ainult kolm protsenti mitte-eestlastest," märkis vestluskaaslane. See tähendab, et juhtimisvaldkonnas on hõivatud enamasti eestlased, kelle seas kõrgharidusega inimeste hulk on kaks korda suurem kui venekeelsete seas. 1990. aastail oli neid ühepalju.

"Keeleinspektsiooni nõuete tõttu on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid sunnitud siirduma madalama kvalifikatsiooniga tööle ja, sõidavad Eestist minema, eestlased aga lihttööle ei lähe. Seetõttu on meil tekkinud terav puudus paljude erialade oskustöölistest," nentis Grigorjan.

Tahan olla eestlane, õpetage mind

Puudus on lihttöölistest, kokkadest, veokijuhtidest, ehitajatest, samuti kassapidajatest, teenindustöötajaist. Teatavasti areneb Eesti majanduses eelkõige teenindussfäär, mitte tööstus. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas on suurim puudus meditsiiniõdedest ja tervishoiu abipersonalist, koristajatest ja haigete hooldajatest. Eestis on terav puudus kooliõpetajatest, ei jätku eripedagooge, logopeede.

märkis ta. Seega valitseb ühekülgne ning väär rahvuspoliitika.

Iga eestimaalane on kuldaväärt

Kõik tööandjad väidavad üksmeelselt, et tänapäeval ilma välistööjõuta Eestis hakkama ei saa. Kust võtta kasvõi näiteks keevitajaid? BLRT kutsub töölisi välismaalt – hiinlasi, ukrainlasi. See aga tekitab ärevust rahvuslikult meelestatud poliitikutes, kes kurdavad, et eestlaste osakaal on vähenemas. 

Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Самарин

See ei ole üksnes Eesti mure, vaid täheldatav kogu Euroopas. Ka seal võetakse vastu võõrtöölisi, eriti pagulasi, ja seda mitte heale elu pärast. 

"Ühest küljest ma mõistan Helmet, kes väidab, et võõrtöölised põhjustavad eestlaste arvukuse vähenemist," ütles Grigorjan. Nad tekitavad pingeid juba niigi komplitseeritud rahvustevahelistes suhetes ja võtavad kohalikelt töölistelt leiva ära. Enamgi veel: nad tekitavad tööturul dumpingu, andes sellega hoobi elatustasemele.

Helme eksib, kui kannab need probleemid üle rahvuslikule pinnale, selgitas Grigorjan. Muidugi saab ja tuleb midagi ette võtta sündimuse suurendamiseks, kuid kiireid tulemusi ei maksa siin oodata. Seetõttu tuleb kõike toimuvat võtta endastmõistetava paratamatusena.

"Ma räägin juba 30 aastat: Keeleinspektsioon tuleb meie elust minema pühkida, tegemist on häbiväärse nähtusega. Kodakondsuseta inimestele tuleb anda samad õigused, mis on kodanikel. Sest iga inimene on meil – ütlen seda ilma liigse paatoseta – kuldaväärt," on Grigorjan veendunud.

Eesti Panga 2019. aasta juunis antud hinnangul kasvas Eesti majandus möödunud aastal 3,9 protsenti, millest 1,3 protsenti moodustas võõrtööliste panus.

 

Samal teemal

Tööjõu väljavool Ukrainast: kodus on hea, aga külas veel parem
Läti patriootide loogika: keelame lindi - sündivus suureneb iseenesest
Eesti ehitusfirmad jäid Soomes vahele Ukraina ja Valgevene musta tööjõuga
Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu
Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda
Tagid:
võõrtööjõud, Keeleinspektsioon, EKRE, rahvuslus, Rafik Grigorjan, demograafia

Peamised teemad