19:57 09. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Esimesed kokkuvõtted: mis erakonnad pääsevad Ukraina Ülemraadasse

Esimesed kokkuvõtted: mis erakonnad Ukraina Ülemraadasse pääsevad

© Sputnik / Стрингер
Ühiskond
lühendatud link
Ukraina Ülemraada valimised (6)
26 0 0

Pärast Ukraina Ülemraada erakorraliste valimiste lõppu selgus, et viis erakonda võivad arvestada kohtadega riigi parlamendis - nende hulgas ei olnud ühtki rahvuslaste erakonda.

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. Viis Ukraina erakonda on kindlalt ületanud viie protsendi künnise ja nende esindajad hakkavad kuuluma Ülemraada uude koosseisu. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hääletamas valimisjaoskonnas Kiievis.
© Sputnik / Стрингер

Presidendi partei ei suutnud saavutada otsustavat häälteenamust

Ukraina Ülemraadasse pääseb kindla peale viis erakonda, näitavad telekanali 112 Ukraina avaldatud exit poll'ide ehk valimisjaoskondadest väljujate küsitluste tulemused. Materjali avaldamise hetkel oli liidrikohal president Volodõmõr Zelenskõi erakond Rahva Teener (42,7%), talle järgnes Opositsiooniplatvorm Elu Eest (12,9%), kolmandal kohal oli ekspresident Petro Porošenko partei Euroopa Solidaarsus (8,8%).

Raadasse pääsesid ka Julija Tõmošenko erakond Batkivštšõna (Isamaa, 8,5%) ja muusik Svjatoslav Vakartšuki partei Golos (Hääl, 6,5%). On märkimisväärne, et ükski radikaalselt meelestatud ja avameelselt natsionalistlik erakond esialgsetel andmetel parlamenti ei pääse.

Pärast vahetulemuste avalikustamist teatas Zelenskõi RIA Novosti teatel, et Rahva Teenri võit võimaldab ellu viia tema seadusandlikud algatused. Muuhulgas lubas ta ametisse nimetada uue peaprokuröri ja võtta vastu seaduse presidendi ametist tagandamise kohta. Riigivõimu muude prioriteetsete ülesannetena nimetas Zelenskõi sõja lõpetamist Donbassis, sõjavangide tagasitoomist ja võitlust korruptsiooni vastu.

Президент Украины Владимир Зеленский голосует на досрочных выборах в Верховную раду Украины на избирательном участке в Киеве.
© Sputnik / Стрингер
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hääletab Ülemraada erakorralistel valimistel ühes Kiievi valimisjaoskonnas

Ukraina president kommenteeris ka teiste erakondade vahetulemusi. Kui temalt küsiti, kas peaministriks võiks saada Tõmošenko, vastas ta, et valitsusjuhiks peab saama uus inimene, majandusguru. President kutsus erakonna Golos liidrit Vakartšukki üles arutama koalitsiooni moodustamise võimalust uues raadas.

Mille poolt hääletati Ülemraada valimistel Tallinnas

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eestis oli 21. juulil avatud üks valimisjaoskond, mis asus Tallinnas Kadriorus Lahe tänavas Ukraina saatkonnas.

Pealtnäha käis Ülemraada valimistel mitu korda vähem inimesi kui märtsi viimasel päeval presidendi valimise esimeses hääletusvoorus. Muide, valijate arvates ei ole parlamendi õige koosseis riigi jaoks väiksema tähtsusega kui presidendi isik.

Nii arvab näiteks Oleg, kes oli sõitnud perega Odessast Eestisse puhkama ja uurinud juba enne reisi välja, kus saab Tallinnas hääletada. "Tallinnas hääletavad ju need ukrainlased, kes viibivad parasjagu Eestis. Võib-olla on paljud seoses suve ja puhkustega Eestist ära sõitnud, sealhulgas koju Ukrainasse," seletas Oleg hääletajate vähesust.

Избиратель Олег из Одессы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Valija Oleg Odessast

Külaline Odessast arvas, et Ukraina poliitikas on vaja uusi inimesi. "Kõigepealt tuleb täielikult välja vahetada valitsus, et see oleks võimalikult vähe seotud endiste juhtidega. Et tuleksid inimesed, kellel oleks uus arusaam riigi juhtimisest. Loodan, et raadasse lähevad profid, kasvõi noored, kasvõi uued, aga muutused tulevad igal juhul. Küll me pärast näeme, kui vastuvõetavad need muutused on," teatas Sputnik Eestile Oleg.

Oleg arvab, et esiteks tuleb reguleerida konflikt Donbassis ("äärmisel juhul lõpetada kuidagi sõda, et inimesed ei hukkuks"). "Ma ei räägi nende sõbralike suhete taastamisest, mis olid varem, sest selline sündmuste käik ei ole tõenäoliselt võimalik, pealegi pole see Ukrainale vajalik. Aga mingeid puutepunkte on võimalik leida," ütles ta.

Teiseks peab Ukraina Ülemraada tagama majandusliku olukorra paranemise ja pöörama piisavalt tähelepanu riigi sisemisele arengule. "Sellised valdkonnad nagu näiteks tervishoid. Tervishoiureform küll käib, aga mitte nii, nagu me oleksime tahtnud. Sotsiaalvaldkond, laevaehitus... Küllap on muutusi vaja peaaegu kõikjal," lisas Oleg.

Pensionär Ljubov tõi välja ainult ühe punkti: talle on oluline lõpetada sõda. "Inimesi hukkub ju mõlemal pool. Ma kuulan uudiste kokkuvõtet väriseva südamega. Mul on sugulasi nii Venemaal kui Ukrainas. Tahaksin, et oleks nii, nagu varem — sõprus inimeste vahel, sest elu on kõige tähtsam," ütles Ljubov pisarsilmil Sputnik Eestile.

Жительница Таллинна Любовь
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna elanik Ljubov

"Ma kuulun sõja laste hulka, juba kolme-nelja-aastaselt seisin surmaga silmitsi. Lasud, mürsuplahvatused, inimeste hukkumine — kõik see ei unune. Kuid siis olid fašistid... Aga meie, venelased ja ukrainlased, oleme nii-öelda üks rahvas — kuidas saab meid jagada "omadeks" ja "võõrasteks"? Palun kõiki saadikuid ja president Zelenskõid, et see sõda lõpeks. Ma olen veendunud, et Ukraina ja Venemaa peavad viivitamatult istuma läbirääkimiste laua taha ja leidma sellest kuristikust väljapääsu," lisas Ljubov.

Валентина
© Sputnik / Вадим Анцупов
Valentina - "eurokirjaviisi" järgi Valentõna,

Sõna "rahu" oli märksõnaks ka õdede Nadija ja Valentõna jutus, kes elavad Eestis Nõukogude ajast saadik. "Ukrainal on vaja rahu. On muidugi tähtis, et Ukraina oleks jõukas, aga hädavajalik on, et seal oleks rahulik ja sinna saaks sõita hirmu tundmata. Me elame küll Eestis, aga meie kodutalu on Ukrainas — Žõtomõri oblastis. Meid oli kaheksa last, me elasime küll kehvasti, aga vähemalt oli rahu," ütles Valentõna.

Табличка на здании посольства Украины в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Silt Ukraina saatkonna hoonel Tallinnas

Muide, kaugeltki kõik ei pooldanud sõprust Venemaaga. Näiteks ühele Lvivist pärit noorele valijale, kes oli sõitnud Eestisse tööle, on "rahu iga hinna eest" vastuvõetamatu, ja Ukraina peab seisma oma õiguse* eest Donbassile ja Krimmile. Venemaasse suhtus kriitiliselt ka 1976. aastast Eestis elav Kostjantõn.

"Venemaa on alati olnud agressor. Jah, naabreid ei valita, nii see on, aga meie suhted Venemaaga peavad olema täiesti pragmaatilised. Peavad olema piir ja viisad. Tuleb püüda selle poole, et Venemaa avaldaks Ukrainale võimalikult vähe mõju," teatas Kostjantõn.

Kostjantõn on veendunud ka selles, et paljusid asju tuleb muuta eeskätt Ukrainas endas, mis peab olema õiglane ja läbipaistva valimissüsteemiga unitaarne rahvusriik (ilma igasuguste föderatiivsete mehhanismideta). Muutusi tuleb teha ka Ülemraadas endas: selle liikmete arv peab Kostjantõni meelest olema vähemalt poole väiksem, et riigi juhtimine oleks ratsionaalsem.

Избирательный участок в помещении посольства Украины в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Valimisjaoskond Ukraina saatkonnas Tallinnas

"Paljud valdkonnad, sealhulgas majandus, peavad muutuma mitte ülevaltpoolt antud käsuga, vaid altpoolt. Inimesed, lihtsad ukrainlased, peavad muutma oma maailmavaadet. Hakkama mõtlema, kuidas nad elavad ja kuidas nad tahavad elada, mõtlema oma lastele ja lapselastele. Mitte hääletama "taldrikutäie pudru eest", nagu oli varem, vaid mõtlema ja oma valiku eest vastutama," lisas Kostjantõn.

Valimisaktiivsus polnud oluline

Erakorralised parlamendivalimised toimusid Ukrainas pühapäeval, 21. juulil. Pooled saadikud (225 inimest) valiti parteinimekirjade järgi ja pooled majoritaarringkondades. Valimistel said osaleda ainult erakonnad, valimiskünnis oli 5%.

Valijatel polnud tahte avaldamisega Ukraina Ülemraada tulevase koosseisu osas kuigi kiire. Muide, valimiste faktis endas ei kajastu see kuidagi, sest minimaalset osalusprotsenti polnud seekord kehtestatud.

Paljudes valimisjaoskondades täheldati mitmesuguseid õigusrikkumisi ja puudusi kuni selleni välja, et hääletussedelite hoidmiseks kasutati seifi asemel tavalist kastrulit. Peale selle tehti Harkivis ja Odessa oblastis, mida tavatsetakse pidada "natsivastaselt" meelestatuks, palju ähvardusi valimisjaoskondade mineerimisest.

Endiselt ei luba Kiiev valimisi vaadelda Venemaa esindajatel. Veelgi enam, esmakordselt ei jälginud valimisi Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vaatlejad, sest Ukraina võttis neile saadetud kutse tagasi. Hääletamist ei toimunud selles Donbassi osas, mis ei ole Kiievi kontrolli all, ega Venemaal. Venemaa alaline esindaja OSCEs Aleksandr Lukaševitš arvutas välja, et seetõttu ei saanud valimistel osaleda 7–10 miljonit Ukraina kodanikku.

* Venemaa ja Ukraina vahelised suhted halvenesid oluliselt pärast sündmusi Krimmis ja Donbassis. Krimm sai jälle Venemaa osaks pärast 2014. aasta märtsis toimunud referendumit, millel 96,77% Krimmi vabariigi ja 95,6% Sevastopoli elanikest hääletas Venemaa koosseisu astumise poolt. Ukraina peab Krimmi endiselt omaks, kuid "ajutiselt okupeeritud" territooriumiks. Moskva on korduvalt teatanud, et Krimmi elanikud on demokraatlikult, täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga hääletanud Venemaaga taasühinemise poolt. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult suletud".

Donbassis alustasid Ukraina võimud 2014. aasta aprillis sõjalist operatsiooni isehakanud Donetski rahvavabariigi ja Luganski rahvavabariigi vastu, kes kuulutasid end pärast Ukraina riigipööret iseseisvaks. Donbassi olukorra reguleerimise küsimust arutatakse muuhulgas Minski kontaktgrupi kohtumistel. Kiiev, USA ja EL on varem korduvalt süüdistanud Moskvat sekkumises Ukraina siseasjadesse. Venemaa eitab seda ja nimetab taolisi süüdistusi lubamatuks.

Teema:
Ukraina Ülemraada valimised (6)
Tagid:
demokraatia, Euroopa, Kiiev, parlamendivalimised, valimised, Ukraina

Peamised teemad