16:40 25. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1035
  • RUB68.1692
Ühiskond
lühendatud link
Meedialahingud (290)
21

Valdav enamus juhtivate Lääne-Euroopa riikide elanikkonnast soovib, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted paraneksid. Sellest annavad tunnistust Sputniku vastava projekti "Sputnik. Arvamused" küsitlustulemused.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. 2.– 15. novembrini toimunud küsitlusuuringus vastas 84% sakslastest, 78% itaallastest, 75% prantslastest ja 68% brittidest jaatavalt küsimusele "Kas te tahaksite, et suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel lähimal ajal paraneksid?" Eitavalt vastas sellele küsimusele 10% Saksamaal, 13% Itaalias ja Prantsusmaal ning 16% Suurbritannias küsitletuist.

Kõrgharidusega vastajad pooldasid Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhete paranemist sagedamini kui kesk- ja põhiharidusega küsitletud. Kusjuures kõigis neljas riigis on mehed naistest agaramalt Venemaaga suhete soojenemise poolt.

Küsitluse korraldas Sputniku tellimusel ettevõte IFop. Selles osales 4012 üle 18-aastast vastajat . Valimi tulemuste lubatud veaprotsent riigis tervikuna on 3,1% usaldatavuse määraga 95%.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult multimeediat kätkevaid veebilehti 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis. 

Результаты опроса Хотели бы вы, чтобы отношения между ЕС и Россией улучшились?
© Sputnik.Мнения
Kas te tahaksite, et suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel lähimal ajal paraneksid

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik China abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Rahvusvaheline projekt "Sputnik.Arvamused" käivitus 2015. aasta jaanuaris, selle raames mõõdistatakse järjepidevalt Euroopa ja USA avalikkuse hoiakuid kõige päevakajalisemates ühiskondlikes ja poliitilistes küsimustes. Projekti partneriteks on tuntud rahvusvahelised uuringufirmad Populus, IFop ja Forsa.

Eestis on soojenemise toetajaid selgelt vähem

Kommenteerides lääneeurooplaste küsitluse uuringu tulemusi, ütles tuntud Eesti teadlane ja ühiskonnategelane, filosoofiadoktor, Eesti rahvusvähemuste koja juhataja Rafik Grigorjan Sputnik Eestile – arvud näitavad selgelt, et nende riikide võimude poliitika ei vasta Euroopa rahvaste huvidele.

Глава Палаты представителей национальных меньшинств Эстонии, доктор философии, почетный гражданин Таллинна Рафик Григорян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti Rahvusvähemuste Esindajatekoja juhataja, teaduste doktor, Tallinna aukodanik Rafik Grigorjan

"See viitab faktile, et nii sanktsioonid kui ka Venemaa-vastane retoorika ja poliitika on Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa riikidele pigem peale surutud, kui nende maade ja rahvaste vajaduste poolt dikteeritud," on ekspert veendunud.

Ta lisas, et Venemaa on väljakutseks ühepooluselisele maailmasüsteemile, milles USA dikteeris ülejäänud riikidele ja liitlastele, mida teha ja kuidas elada, mistõttu teevad Lääne-Euroopa juhtivate riikide eliidid endiselt kõik selleks, et oma tähtsaimale poliitilisele, sõjalisele ja majanduslikule partnerile meele järele olla.

Küsimus näitab aga enamiku eurooplaste mittenõustumist sellise Venemaa-suunalise välispoliitikaga.

Rafik Grigorjan avaldas ka oma isikliku arvamuse selle kohta, millised olnuks küsitluse tulemused, kui see toimunuks Eestis. Ta on kindel, et siin oleks suhete soojenemist toetavad numbrid madalamad kui Lääne-Euroopas. 

Tema oletuse kohaselt võib Venemaaga suhete parandamise toetajate arv olla oponentide arvuga isegi võrdne: "Ma arvan, et suhe võiks olla"50/50".

Grigorjan on veendunud, et suurem osa eestimaalastest on suhete soojenemise poolt, kuna paljud on Venemaaga seotud nii perekondlike kui ka ajalooliste sidemete kaudu, kuid tuleks arvestada olulist punkti:

"Kolmkümmend aastat on Eestis elatud venelaste ja Venemaa-vastasest vaimust juhitud infoväljas. Ja see ei saanud jätta stereotüüpe ning paljude inimeste käitumist mõjutamata."

Rafik Grigorjan selgitas sellega survet, mida Eesti võimud Sputnik Eesti toimetusele avaldavad:

"Nad üritavad meediat sulgeda või halvustada, sest too annab toimuvale sõltumatu ja erineva vaatepunkti. Seetõttu kutsutaksegi uudiseid propagandaks, püütakse kanalit maha suruda ja sulgeda, sest Sputnik takistab neil elanikkonnale stereotüüpide kehtestamist ja propagandaklišeede pealesurumist, eriti just Venemaaga seotud küsimustes."

Sellise "ajupesu" tulemustega seostas professor ka tõsiasja, et enamik Venemaa-suhete soojenemise vastaseid olid just noored.

Tema arvates on vanemaid inimesi ühepoolse teabe esitamisega raskem "töödelda", nad on meedia suhtes palju kriitilisemad ning suudavad teavet oma kogemuste põhjal hinnata.

Lugege lisaks:

Teema:
Meedialahingud (290)

Samal teemal

Euroopa valitsus: meid ootavad probleemid. Mis Venemaa siia puutub?
Tagid:
diplomaatilised suhted, kahepoolsed suhted, Eesti, Venemaa, Euroopa Liit

Peamised teemad