01:50 30. Mai 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Juba nädalapäevad on Riia Orgaanilise Sünteesi Instituudi direktori Ivars Kalviņši telefon kõnedest punane – kogu maailma ajakirjanikud küsivad teadlaselt kommentaare. Neid võib mõista: tuntud tennisisti Maria Šarapova diskkvalifitseerimisele ähvardab järgneda sarnane saatus tervele reale sportlastele. Ja mitte ainult vene sportlastele. Tõenäoliselt satuvad tugevaima löögi siiski sportlased Venemaalt ja SRÜ-st, kus mildronaat on eriti laialdaselt kasutusel. Läti ravimitööstuse uhkus Kas vastab tõele, et algselt oli see ravim, mida nimetatakse Läti ravimitööstuse uhkuseks, leiutatud kasutamiseks mitte sportlastele, vaid sõjaväelastele, kes saadeti teenistusse Afganistani? Jah, Afganistanis teenivates väeosades seda tõesti kasutati, aga ma ei loonud seda ravimit otseselt sõjaväelaste või sprtlaste jaoks. Peamine mõte oli selles, kuidas aidata inimestel paremini koormusi taluda. Mis tahes põhjustel tekkinud koormusi. Sellesse kategooriasse kuulusid ka sõdurid. Ühendamaks meeldiva kasulikuga, leidsime ravimit välja töötades ressursi, mida tol ajal oli ülehulgas – õhukaitserekettide kütuse. Sellel kütusel, nagu selgus, on vaid aastane säilivusaeg, samas aga on utiliseerimine küllalt keerukas ettevõtmine. Oli tarvis midagi välja mõelda. Kuna ma parajasti otsisin molekuli, mis võiks aidata inimorganismil pikaajalise stressi korral jõuvarude ammendumist kompenseerida, tuligi mul mõte kasutada selleks raketikütust. „Muidugi ei sisalda ravim ise rakettide kütust,“ naerab professor, „kuid, ütleme nii, ma leiutasin struktuuri, mis sai sellest ainest sünteesitud.   Ravimi autorina loodab Kalviņš, et mildronaadist on saanud Läti ravimitööstuse uhkus. Teadlase sõnul on ravim turul juba 32 aastat, kuid kogu selle aja kooksul ei ole kellelegi pähe tulnud lülitada see keelatud ainete nimekirja ja tituleerida dopinguks. „See-eest sai nüüd kogu maailm teada, et on olemas selline Lätis leiuatud ravim nagu mildronaat,“ nendib teadlane irooniliselt muiates. Üks läti ekspert on juba avaldanud, et meldoonium – mildronaadi aktiivne toimeaine – on kantud keelatud ainete nimekirja seetõttu, et liigtarbimise korral on see tervisele kahjulik.  Kui te hakkate soola kuritarvitama, tekivad teil tervise suhtes tõsised ebameeldivused. Vabandage väga, aga kui te mis tahes ravimi tarvitamisel ei pea kinni ettenähtud annustest, siis hakkab see ravim tervist kahjustama. Isegi kui tegemist ei ole otseselt ravimiga. Lihtne vesigi võib olla tervisele kahjulik, kui seda juua liiga palju. See pole põhjendus aine lisamiseks keelatute hulka. Ma tundsin viha ja solvumist, kui sain teada, et mildronaat sattus sellesse nimekirja. Me elame tõenduspõhise meditsiini maailmas, mitte alusetute ettekujutuste ajastus. Kui ütlete, et tegemist on dopingu või millegi dopingulaadsega, peate seda väidet tõestama! Ja mitte niisama, vaid kliiniliste ravimiuuringute topeltpimendatud platseebokontrolli tulemustega.  Mõned väidavad, et mildronaat on midagi vitamiinisarnast või pigem platseebo. Mispärast siis süütu „vitamiinike“ sattus musta nimekirja? Kuidas  seda vasturääkivust seletada? Kas tegu on platseeboga või mitte – soovitan küsida neilt, kes seda preparaati tarvitavad. Dopinguküttide avaldused on alusetud. Just kardioloogias kasutatavana on mildronaat läbinud kliinilised uuringud koos topeltpimendatud platseebokontrolliga, mis näitasid, et ravimil on tõhus efekt stenokardia ravis, ja mitte ainult. Mildronaat kujutab endast ravimpreparaati, mis leevendab neid negatiivseid tagajärgi (esmajoones rakkude hävimist), mille toob kaasa rakkude hapnikupuudus. Ta sobib nii südamehaigetele kui sportlastele – kõigil juhtudel, mil on tegemist niinimetatud isheemiaga – elundeid hapnikuga varustava vere juurdevoolu vähenemisega. Minagi kasutan seda ravimit vahetevahel, kui tajun nii suurt koormust, millega organism omal jõul toime ei tule. Kui organismile osaks saav koormus ületab teatud piiri, hakkavad rakkudes tekkima pöördumatud kahjustused ja siis võimegi näha, kuidas seni täiesti tervet noort inimest tabab  äkksurm infarkti või insuldi tagajärjel – keset hokiväljakut või maratonijooksul. Aga mildronaat hoiab selle ära. Aitab vältida südamelihase või aju kahjustumist suurte koormuste tõttu. Mingisugust kõrgendatud töövõimet või vastupidavust see preparaat ei tekita, kui välja arvata asjaolu, et hea tervis aitab üldse olla töö- ja sooritusvõimeline. Seetõttu ma kinnitan, et mildronaadi keelustamine on iseenesest kuritegu inimõiguste suhtes. Sportlastel on õigus terve olla ja oma organismi kaitsta. Õige otsus: mitte keelata, vaid soovitada! Kuidas see skandaal teie arvates võib kajastuda ravimi enda läbimüügis? Näiteks üks mu tuttav maratonijooksja rääkis mulle, et pärast mildronaadi kui dopinguaine keelustamistmist lippas ta esimese käiguna apteeki ja ostis seda endale varuks. Ütles, et kui keelatud – tähendab, kindla peale toimib! Ja õigesti tegi! Sest tõepoolest – see toimib ja mitte dopinguna (doping on määratluse kohaselt organismile pikas perspektiivis kahjulik), vaid hoopis teisiti.  Mildronaati tuleks välja kirjutada igale sportlasele, kes peab taluma suuri koormusi, mis võivad organismi kahjustada!  Meie ravim kaitseb, mitte ei kahjusta! Kui ma oleks Šarapova spordiarst, siis ma katlemata soovitaksin tal iga päev mildronaati võtta.  Minuni jõudis informatsioon, et enne mildronaadi keelustamist jälgiti sportlasi avastamaks, kellel nimelt ja kui palju seda ainet organismis on. Konstateeriti, et kõige rohkem ja suurima kontsentratsiooniga on seda Venemaa sportlastel. Nähtavasti tuli kellelgi pähe teha mingisugune poliitiline otsus. Ma võin muidugi ainult aimata, et see sai aine keelustamise põhjuseks,“ ütleb Kalviņš. Professor ei välista ka konkurentsi ravimiturul – on vägagi palju neid, kes soovivad mildronaadi niši üle võtta. Kuid praegusel ajal on see preparaat ainulaadne ja võrdväärset asendajat on talle raske leida. Kusjuures Läti orgaanilise sünteesi instituut võib kiidelda ka uue preparaadiga.  „Me töötasime välja uue molekuli, mis on mildronaadist palju efektiivsem. Lausa 40 korda efektiivsem! See kujutab endast uue põlvkonna ravimit. Kuid küllap keelatakse see veel kiiremini kui mildronaat,“ naerab professor. Ta loodab, et veel käesoleval aastal algavad uue ravimi kliinilised katsetused.  „Erinevalt mildronaadist, mida tarvitatakse ravimikuuridena, mõjub see medikament momentaanselt. Manustades seda esimese kahe tunni jooksul pärast infarkti teket, võib 40 protsenti südamelihasest päästa kahjustusest. Sellest saab tõeline pomm! Kuid oma biokeemiliselt toimeprintsiibilt on see preparaat lähedane mildronaadile,“ selgitab Kalviņš. Kes vastutab surma eest? Ivars Kalviņši sõnul saab mildronaati väikestes kogustes osta apteekidest retseptivabalt.   Keskmist mõõtu inimesele piisab neljast kapslist päevas (250 mg). Suuremate annuste korral aga vajalik arsti retsept. Ajalooliselt on välja kujunenud, et ravim saavutas laia leviku endise NSV Liidu territooriumil, ehkki seda tarvitavad ka lääne sportlased. Kas peitub selles dopinguskandaalis teatav politiline varjund? Nähtavasti võin rääkida poliitika tähendusest spordis. See otsustab paljugi. Milliseid ressursse on kulutatud? Või millist kasu saadud sellest, kui sportlane võitis olümpiakulla? Mõistate ju, mida see tähendab. Riigi imago on ikka ja jälle mängus. Palju tegureid. Loomulikult on kõik huvitatud, et just nende maa sportlased võistlustel võidaksid.  Tuleb välja, et mildronaat sai lihtsalt vahetusmündiks neis poliitilistes mängudes? Loomulikult! See on solvav? Muidugi solvav. Eks öelge: kes nüüd vastutab surmade eest, mis tabavad noori inimesi keset võistlusi? Mitte mingi antidopingu komitee ei võta selle eest endale vastutust. Keelas ravimi, aga inimesed hukkuvad. Mingeid vastuväiteid nad kuulda ei võta – kanti nimekirja ja kogu lugu. Protestida aga tasub ja tuleb. Arvan, et tippsportlased hakkavad samuti selle keelu vastu protestima. Nemad on kõige suuremas riskis, kuivõrd nad tegutsevad oma võimete piiril ja nüüd on kaotanud võimaluse ennast kaitsta. Minu andmetel, nagu olen kuulnud, kasutas meie preparaati ligikaudu 18 protsenti sportlastest. Päris tõenäoliselt on nende hulgas ka läti sportlasi. Keelatud ainete nimekirjas on, näiteks, diureetikumid. No mis doping see on – diureetiline aine? Selle juures on siiski mingisugunegi põhjendus: enne võistlust võetud diureetikum aitab kaotatud vee võrra kehamassi vähendada. Kui peate kõrgust hüppama, on tagamõte arusaadav. Või astmaravimid – need on samuti keelatud, aga mööndustega. Ma ei hakka teile nimesid nimetama, kuid tean, et mõned põhjamaade murdmaasuusatajad võidavad võistlustel alati ja on seejuures eluaegsed astmaatikud. Mildronaadi leiutaja kinnitab, et see ei ole doping ega paranda tulemusi mitte kuidagi. Miks ravim sattus musta nimekirja, jääb ainult oletada.

Ivars Kalviņš: mildronaati tuleb soovitada, mitte keelata

© Sputnik / Павел Лисицын
Sport
lühendatud link
20820

Ravimpreparaadi mildronaat leiutaja keemiadoktor Ivars Kalviņš on nördinud, et tema lapsuke on tänavuse aasta 1. jaanuarist arvatud Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) musta nimekirja. Professor selgitas, mispärast see preparaat ei ole tegelikult dopinguaine ja on sportlastele eluliselt vajalik.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. „Kui ma oleks Šarapova spordiarst, siis ma kahtlemata soovitaksin tal mildronaati võtta," ütles ravimi leiutaja.

Juba nädalapäevad on Riia Orgaanilise Sünteesi Instituudi direktori Ivars Kalviņši telefon kõnedest punane — kogu maailma ajakirjanikud küsivad teadlaselt kommentaare, kirjutab Sputnik Latvija.

Neid võib mõista: tuntud tennisisti Maria Šarapova diskkvalifitseerimisele ähvardab järgneda sarnane saatus tervele reale sportlastele. Ja mitte ainult vene sportlastele. Tõenäoliselt satuvad tugevaima löögi siiski sportlased Venemaalt ja SRÜ-st, kus mildronaat on eriti laialdaselt kasutusel.

Läti ravimitööstuse uhkus

- Kas vastab tõele, et algselt oli see ravim, mida nimetatakse Läti ravimitööstuse uhkuseks, leiutatud kasutamiseks mitte sportlastele, vaid sõjaväelastele, kes saadeti teenistusse Afganistani?

— Jah, Afganistanis teenivates väeosades seda tõesti kasutati, aga ma ei loonud seda ravimit otseselt sõjaväelaste või sprtlaste jaoks. Peamine mõte oli selles, kuidas aidata inimestel paremini koormusi taluda. Mis tahes põhjustel tekkinud koormusi. Sellesse kategooriasse kuulusid ka sõdurid.

Ühendamaks meeldiva kasulikuga, leidsime ravimit välja töötades ressursi, mida tol ajal oli ülehulgas — õhukaitserekettide kütuse. Sellel kütusel, nagu selgus, on vaid aastane säilivusaeg, samas aga on utiliseerimine küllalt keerukas ettevõtmine. Oli tarvis midagi välja mõelda.

Kuna ma parajasti otsisin molekuli, mis võiks aidata inimorganismil pikaajalise stressi korral jõuvarude ammendumist kompenseerida, tuligi mul mõte kasutada selleks raketikütust.

„Muidugi ei sisalda ravim ise rakettide kütust," naerab professor, „kuid, ütleme nii, ma leiutasin struktuuri, mis sai sellest ainest sünteesitud.

Ravimi autorina loodab Kalviņš, et mildronaadist on saanud Läti ravimitööstuse uhkus. Teadlase sõnul on ravim turul juba 32 aastat, kuid kogu selle aja kooksul ei ole kellelegi pähe tulnud lülitada see keelatud ainete nimekirja ja tituleerida dopinguks.

„See-eest sai nüüd kogu maailm teada, et on olemas selline Lätis leiuatud ravim nagu mildronaat," nendib teadlane irooniliselt muiates.

- Üks läti ekspert on juba avaldanud, et meldoonium — mildronaadi aktiivne toimeaine — on kantud keelatud ainete nimekirja seetõttu, et liigtarbimise korral on see tervisele kahjulik.

— Kui te hakkate soola kuritarvitama, tekivad teil tervise suhtes tõsised ebameeldivused. Vabandage väga, aga kui te mis tahes ravimi tarvitamisel ei pea kinni ettenähtud annustest, siis hakkab see ravim tervist kahjustama. Isegi kui tegemist ei ole otseselt ravimiga. Lihtne vesigi võib olla tervisele kahjulik, kui seda juua liiga palju. See pole põhjendus aine lisamiseks keelatute hulka.

Ma tundsin viha ja solvumist, kui sain teada, et mildronaat sattus sellesse nimekirja. Me elame tõenduspõhise meditsiini maailmas, mitte alusetute ettekujutuste ajastus. Kui ütlete, et tegemist on dopingu või millegi dopingulaadsega, peate seda väidet tõestama! Ja mitte niisama, vaid kliiniliste ravimiuuringute topeltpimendatud platseebokontrolli tulemustega.

- Mõned väidavad, et mildronaat on midagi vitamiinisarnast või pigem platseebo. Mispärast siis süütu „vitamiinike" sattus musta nimekirja? Kuidas seda vasturääkivust seletada?

— Kas tegu on platseeboga või mitte — soovitan küsida neilt, kes seda preparaati tarvitavad. Dopinguküttide avaldused on alusetud. Just kardioloogias kasutatavana on mildronaat läbinud kliinilised uuringud koos topeltpimendatud platseebokontrolliga, mis näitasid, et ravimil on tõhus efekt stenokardia ravis, ja mitte ainult.

Mildronaat kujutab endast ravimpreparaati, mis leevendab neid negatiivseid tagajärgi (esmajoones rakkude hävimist), mille toob kaasa rakkude hapnikupuudus. Ta sobib nii südamehaigetele kui sportlastele — kõigil juhtudel, mil on tegemist niinimetatud isheemiaga — elundeid hapnikuga varustava vere juurdevoolu vähenemisega. Minagi kasutan seda ravimit vahetevahel, kui tajun nii suurt koormust, millega organism omal jõul toime ei tule.

Kui organismile osaks saav koormus ületab teatud piiri, hakkavad rakkudes tekkima pöördumatud kahjustused ja siis võimegi näha, kuidas seni täiesti tervet noort inimest tabab äkksurm infarkti või insuldi tagajärjel — keset hokiväljakut või maratonijooksul. Aga mildronaat hoiab selle ära. Aitab vältida südamelihase või aju kahjustumist suurte koormuste tõttu.

Mingisugust kõrgendatud töövõimet või vastupidavust see preparaat ei tekita, kui välja arvata asjaolu, et hea tervis aitab üldse olla töö- ja sooritusvõimeline. Seetõttu ma kinnitan, et mildronaadi keelustamine on iseenesest kuritegu inimõiguste suhtes. Sportlastel on õigus terve olla ja oma organismi kaitsta.

Õige otsus: mitte keelata, vaid soovitada!

- Kuidas see skandaal teie arvates võib kajastuda ravimi enda läbimüügis? Näiteks üks mu tuttav maratonijooksja rääkis mulle, et pärast mildronaadi kui dopinguaine keelustamistmist lippas ta esimese käiguna apteeki ja ostis seda endale varuks. Ütles, et kui keelatud — tähendab, kindla peale toimib!

— Ja õigesti tegi! Sest tõepoolest — see toimib ja mitte dopinguna (doping on määratluse kohaselt organismile pikas perspektiivis kahjulik), vaid hoopis teisiti. Mildronaati tuleks välja kirjutada igale sportlasele, kes peab taluma suuri koormusi, mis võivad organismi kahjustada! Meie ravim kaitseb, mitte ei kahjusta! Kui ma oleks Šarapova spordiarst, siis ma katlemata soovitaksin tal iga päev mildronaati võtta.

Minuni jõudis informatsioon, et enne mildronaadi keelustamist jälgiti sportlasi avastamaks, kellel nimelt ja kui palju seda ainet organismis on. Konstateeriti, et kõige rohkem ja suurima kontsentratsiooniga on seda Venemaa sportlastel. Nähtavasti tuli kellelgi pähe teha mingisugune poliitiline otsus. Ma võin muidugi ainult aimata, et see sai aine keelustamise põhjuseks," ütleb Kalviņš.

Professor ei välista ka konkurentsi ravimiturul — on vägagi palju neid, kes soovivad mildronaadi niši üle võtta. Kuid praegusel ajal on see preparaat ainulaadne ja võrdväärset asendajat on talle raske leida. Kusjuures Läti orgaanilise sünteesi instituut võib kiidelda ka uue preparaadiga.

„Me töötasime välja uue molekuli, mis on mildronaadist palju efektiivsem. Lausa 40 korda efektiivsem! See kujutab endast uue põlvkonna ravimit. Kuid küllap keelatakse see veel kiiremini kui mildronaat," naerab professor.

Ta loodab, et veel käesoleval aastal algavad uue ravimi kliinilised katsetused.

„Erinevalt mildronaadist, mida tarvitatakse ravimikuuridena, mõjub see medikament momentaanselt. Manustades seda esimese kahe tunni jooksul pärast infarkti teket, võib 40 protsenti südamelihasest päästa kahjustusest. Sellest saab tõeline pomm! Kuid oma biokeemiliselt toimeprintsiibilt on see preparaat lähedane mildronaadile," selgitab Kalviņš.

Kes vastutab surma eest?

Ivars Kalviņši sõnul saab mildronaati väikestes kogustes osta apteekidest retseptivabalt. Keskmist mõõtu inimesele piisab neljast kapslist päevas (250 mg). Suuremate annuste korral aga vajalik arsti retsept.

- Ajalooliselt on välja kujunenud, et ravim saavutas laia leviku endise NSV Liidu territooriumil, ehkki seda tarvitavad ka lääne sportlased. Kas peitub selles dopinguskandaalis teatav politiline varjund?

— Nähtavasti võin rääkida poliitika tähendusest spordis. See otsustab paljugi. Milliseid ressursse on kulutatud? Või millist kasu saadud sellest, kui sportlane võitis olümpiakulla? Mõistate ju, mida see tähendab. Riigi imago on ikka ja jälle mängus. Palju tegureid. Loomulikult on kõik huvitatud, et just nende maa sportlased võistlustel võidaksid.

- Tuleb välja, et mildronaat sai lihtsalt vahetusmündiks neis poliitilistes mängudes?

— Loomulikult!

- See on solvav?

— Muidugi solvav. Eks öelge: kes nüüd vastutab surmade eest, mis tabavad noori inimesi keset võistlusi? Mitte mingi antidopingu komitee ei võta selle eest endale vastutust. Keelas ravimi, aga inimesed hukkuvad. Mingeid vastuväiteid nad kuulda ei võta — kanti nimekirja ja kogu lugu.

Protestida aga tasub ja tuleb. Arvan, et tippsportlased hakkavad samuti selle keelu vastu protestima. Nemad on kõige suuremas riskis, kuivõrd nad tegutsevad oma võimete piiril ja nüüd on kaotanud võimaluse ennast kaitsta. Minu andmetel, nagu olen kuulnud, kasutas meie preparaati ligikaudu 18 protsenti sportlastest. Päris tõenäoliselt on nende hulgas ka läti sportlasi.

Keelatud ainete nimekirjas on, näiteks, diureetikumid. No mis doping see on — diureetiline aine? Selle juures on siiski mingisugunegi põhjendus: enne võistlust võetud diureetikum aitab kaotatud vee võrra kehamassi vähendada. Kui peate kõrgust hüppama, on tagamõte arusaadav. Või astmaravimid — need on samuti keelatud, aga mööndustega. Ma ei hakka teile nimesid nimetama, kuid tean, et mõned põhjamaade murdmaasuusatajad võidavad võistlustel alati ja on seejuures eluaegsed astmaatikud.

Mildronaadi leiutaja kinnitab, et see ei ole doping ega paranda tulemusi mitte kuidagi. Miks ravim sattus musta nimekirja, jääb ainult oletada.

 

 

 

Samal teemal

Moskva ootab WADA-lt meldooniumi kohta selgitusi

Peamised teemad