08:59 20. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Sumomaadleja hommiku söök?

Kakskümmend tuhat kilokalorit päevas: kuidas elavad kutselised sumomaadlejad

© REUTERS / Issei Kato
Sport
lühendatud link
3510

Sumomaadlejad tarbivad ööpäevas kuni 20 000 kilokalorit, lubavad endale sageli napsijooke, mõnede sumokate kehakaal ulatub üle kahesaja kilo ja keskmiselt elavad nad kuni 65 aasta vanuseks. Nende igapäevane elu on niisama ebatavaline nagu võistlusala, millele nad on selle pühendanud

TALLINN, 6. august — Sputnik. Sumo väljub spordi raamidest – see on vaatemäng, mis hõlmab endas nii religioosset aspekti kui ka tavasid ja ka samuraide rituaale, mis nõuavad maadlejatelt erilist käitumist, edastab RIA Novosti.

Rikishide – nii nimetatakse Jaapanis elukutselisi sumomaadlejaid – eluviis erineb oluliselt teiste sportlaste eluviisist. Reeglina elab ja treenib enamik sumōtorisid koos oma klubikaaslastega. Sumos kehtib alluvushierarhia: lõunalauda istuvad kõigepealt kogenud maadlejad ning alles siis, kui nad einestamise lõpetavad, võivad nende nooremad ametivennad oma kohad sisse võtta; algajatel rikshidel tuleb ühtlasi täita enamus elukondlikest ülesannetest.

Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito sündis 5. novembril 1984 Väike-Maarjas) on eesti endine sumomaadleja. Ta on esimene eestlasest sumomaadleja, kes pääses professionaalseks sumomaadlejaks Jaapanis. Ta sai sekitoriks 2005. aasta septembriturniiri (aki-basho) eel, kuid pidi katkestama novembriturniiri pimesoolepõletiku tõttu ja langes tagasi makushita-liigasse. 2007. aasta novembrist võistleb taas makuuchi's. 31. märtsist 2010 tõusis ta ōzeki tasemele. Ta kaotas ōzeki tiitli 2012. aasta lõpus pärast vigastusest tingitud turniiri katkestamist. Püsiva põlvevigastuse tõttu otsustas ta 11. septembril 2013 sportlaskarjäärist loobuda

Sumomaadlejate päev algab tavaliselt kell viis hommikul jõutreeningute ja sparringuga. Põhitähelepanu pööratakse jõuharjutustele ja venitustele. Keskpäeva paiku saab treening läbi ja saabub lõunsöögi aeg. Sumōtori menüü põhialuse moodustab chankonabe – eriline supp, mis koosneb nuudlitest ja kõikvõimalikest valgurikastest toiduainetest: kanalihast, kalast, loomalihast, tofust. Seejuures võivad maadlejad lubada endale alkoholi, eriti õlut, kuna alkohoolsed joogid on samuti kõigiti kaloririkkad, ning sumomaadleja keskmine päevane toidukogus sisaldab endas viis kuni kaheksa tuhat kilokalorit. Üksikutel juhtudel aga võib see number tõusta kahe-kolmekordseks.

Pärast lõunasööki on rikshide päevakavas lõunauinak, millele järgneb veel üks treening ja teine toidukord.

Paljudel alustavatel sumōtoridel on vägagi raske toime tulla, neil jätkub vaevu raha, et ots otsaga kokku tulla, kuid parimad maadlejad teenivad veidi üle poole miljoni dollari aastas.

Samas on sumo Jaapanis väga populaarne – sumōtorides nähaksed samuraide traditsioonide jätkajaid. Võistleja käitumiskoodeksis on kõige tähtsamal kohal mõiste hinkaku – väärikus. Igasugune ebaväärikas tegu kahjustab tõsiselt sumōtori mainet ja võib takistada tal saada yokozunaks – suurmeistriks. Ühtlasi peab sumomaadleja vastasega jõudu katsudes võistluse tulemusest sõltumata alati rahulikuks jääma. Kõige tähtsamate võistluste päevil elavad mõned sumomaadlejad kloostrites ning elukutselises sumos on naistele ligipääs dohyole (spetsiaalsele väljakule, kus võistlused toimuvad) usulistel põhjustel keelatud.

Ja kuigi viimasel ajal tegeleb sumoga üha enam välismaalasi, toimuvad elukutseliste sumomaadlejate võistlused ainult Jaapanis. Tõusva Päikese Maal on sumo midagi enamat kui sport – legendi kohaselt toimus sumōtoride esimene heitlus üle kahe ja poole tuhande aasta tagasi ja seda pidasid võitluses võimu pärast riigi üle valitsemiseks shinto jumalad Take-Mikazuchi ja Take-Minakata. Võidu saavutas Take-Mikazuchi ja nimelt teda peavadki jaapanlased oma esiisaks.

Tagid:
sumo, maadleja, Jaapan

Peamised teemad