16:29 18. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1026
  • RUB70.7241
Eesti jääpalliliidu juhatuse liige Ants Jürman

Аnts Jürman: Eesti jääpallikoondisel ei ole oma väljakut

© Sputnik / Вадим Анцупов
Sport
lühendatud link
22940

Eesti jääpalliliidu juhatuse liige Ants Jürman rääkis portaalile Sputnik Eesti selle spordiala iseärasustest, riigi elanikkonna seas esinevast huvist selle vastu ja Eesti koondise väljavaadetest rahvusvahelisel areenil

ТАLLINN, 4. november — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti koondis osaleb pidevalt B-divisjonis maailmameistrivõistlustel, kuid treeninguvõimaluste puudumine kajastub olulisel määral Eesti jääpalli (ehk ingliskeelse nimetusega bandy) üldises arengus.

Kas jääpallil on Eestis oma ajalugu?

Võib eristada kolme ajajärku. Esimene neist jääb sõjaeelsesse aega – tsaariajast kuni 1934. aastani, teine oli nõukogude periood – 1940. aastast kuni 1953. aastani ja kolmas juba kaasaegne, alates 2003. aastast, mil me esmakordselt maailma esivõistlustel osalesime.

Milline olukord valitseb jääpalis praegu?

Kohalikke võistlusi antud hetkel ei toimu, me osaleme ainult maailmameistrivõistlustel rahvuskoondiste arvestuses.

Praegu tegeleb jääpalliga Eestis umbes 100 inimest, põhilisteks tegevuspiirkondadeks on pealinn ja Ida-Virumaa, konkreetselt Kohtla-Järve. Narvas (sealne klubi tuli möödunud hooajal meistriks jäähokis) pole jääpalli vastu paraku huvi üles näidatud: see on seotud paljuski sellega, et enamikul narvalastest ei ole Eesti kodakondsust.

99% Eesti jääpallimängijaist on tulnud endiste või praeguste tegevmängijatena jäähokist ning jäähokimängijaist jääpallureiks kvalifitseeruvad nad ümber ainult maailmameistrivõistlusteks valmistumise perioodil (treenime ja peame sõpruskohtumisi peamiselt Soomes ja Rootsis) ja vahetult nende turniiride ajaks.

Meie rahvuskoondises on ka mõned eesti juurtega mängijad Venemaalt ja Rootsist. Neil on õigus osaleda Eesti rahvuskoondises, kuid nad ei ela Eestis ja satuvad siia suhteliselt harva.

Хоккей с мячом
© Фото : Hans Löfgren
Jääpall on võistkondlik pallimäng, mida mängitakse jääväljakul uiskudega kahe võistkonna vahel

Mispärast ei ole Eesti meistrivõistlusi?

Kui meid Eesti Olümpiakomiteest välja arvati, kadus paljudel huvi jääpalli vastu, pealegi ei kuulu see spordiala taliolümpia võistluskavasse.

Lisaks kõigele ei ole meil väljakut, kus oleks võimalik ametlikke võistlusi korraldada.

Kuskohas jääpallivõistlused toimuvad?

Mitu korda on maailmameistrivõistlused toimunud Venemaal, oleme käinud mängimas sellistes linnades nagu Arhangelsk, Irkutsk, Kaasan, Moskva, Habarovsk. 2018. aasta algul toimuvad maailma esivõistlused Hiinas, otsime võimalusi sinna osalema jõuda – rahastuse poolest on see üsna keeruline.

Meid ei rahasta ei riik ega Tallinn – sõidame omal kulul ja sponsorite, reeglina soomlaste või rootslaste poolt toetatult. Varem oli meil Eestist mängija ning ärimees Andrei Griškun, kes niihästi ise võistles kui ka meeskonda rahaliselt toetas, kuid tema on juba vana ega ole enam meiega mestis.

Praegu aitab meid aktiivselt meeskonna peatreener, Uljanovskist pärit Artur Fedotov, kes mitte üksnes ei valmista vabatahtlikkuse alusel meeskonda ette MM-iks, vaid otsib isegi sponsoreid.

Treenerite roll ühiskonnas väärtuste ja oskuste õpetajana vajab senisest suuremat tuge ja tunnustust, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Уткин

illisel tasemel Eesti maailma jääpallis on?

Sellised riigid nagu Venemaa ja Rootsi on muidugi väljaspool konkurentsi, nemad on meie jaoks püüdmatud. Meie peamised konkurendid on näiteks ungarlased, lätlased. Usun, et peagi toimub suur areng Mongoolia jääpallis – ega nad ilmaaegu andnud kodakondsuse juba kolmele Venemaa mängijale ning mitu meest on veel järjekorras.

Juhul, kui me hakkame Eesti jääpalli edendamisse vahendeid panustama, siis võime seitsme-kaheksa aastaga tõusta samale tasemele USA koondisega, kes küll ei suuda konkureerida hiiglastega, kuid võistleb A-divisjonis.

Selleks aga on tarvis oma jääpalliväljakut?

Jääpalli arenguks on see lihtsalt hädavajalik. Praegu on olukord selline, et kui laps tahab jääpalli mängima õppida, siis säärast võimalust me talle pakkuda ei saa. Ei ole ei treenereid, ei ole sektsiooni algõpetuseks nullist peale.

Oleme kaalunud erinevaid võimalusi jääpalliväljaku ehitamiseks, kuid kokkuvõttes takerdub kõik raha taha.

Kui palju raha oleks ehituseks vaja?

Minu arvestuste kohaselt saab kõige lihtsama jääpalliväljaku valmis ehitada 900 000 euro eest. Me oleme palju kordi pöördunud nii linnapea kui noorsoo- ja spordiameti poole, kuid seda raha pole meie jaoks leitud.

Samas tekitab tuska tõsiasi, et Lasnamäel on hakatud 1,7 miljoni euro eest rajama kiiruisurada. Me ei ole uisuspordi arendamise vastu, ehkki sellega tegeleb kümme korda vähem inimesi kui jääpalliga, kuid sellise raha eest oleks võinud ehitada lausa suurejoonelise multifunktsionaalse spordikompleksi nii kiiruisutajate kui jääpalli kui ka lihtsalt uisusõprade jaoks.

Säärane praktika on levinud Skandinaaviamaades (ainult Hollandis on ette võetud selline rumalus, et hoone keskel seisavad vaiad ja peale kiiruisutamise ei saa seal tegelda ühegi teise spordialaga).

Kui jääpallil oleks päris oma väljak, siis saaksime moodustada laste treeningurühmi, teha selekteerimistööd ning korraldada nii täiskasvanute kui noorukite meeskondade meistrivõistlusi. Mõned aastad tagasi heitis Eestile pilku isegi üks kogenud treener välismaalt, kuid alalise väljaku puudumine tõukas ta tagasi. Kui pole tingimusi, ei ole ka arengut.

Kas iga jäähokimängija võib mängida ka jääpalli?

Kaugeltki mitte igaüks, need on siiski erinevad mängud. Jääpalli puhul on väljak palju pikem ja liigutustel oma spetsiifika (see mäng on märksa intensiivsem, mistõttu isegi uisuterad on erinevad), ja muidugimõista on litri asemel pall.

Aga ütleme nii: sellel, kes uisutada oskab ning on jäähokit mänginud, on jääpalli mängimaõppimisel kordades rohkem eeldusi kui ilma igasuguse ettevalmistuseta inimesel.

Sama lugu on lastega – igaüks võib õppida uiskudel püsima ja harrastustasemel mängima, aga meistriks saada – seda ei suuda kaugeltki igaüks.

Tagid:
bandy, jääpall, väljak, treening, võitlus, sport, intervjuu, Eesti jääpalliliit, Ants Jürman, Ida-Virumaa, Eesti, Tallinn

Peamised teemad