11:10 23. Oktoober 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Ostjad on võtnud end järjekorda, et soetada 35 000 dollari eest uus, kolmas Tesla mudel.

Eesti riskib elektriautode võidusõidus maha jääda

© Sputnik / Владимир Песня
Tehnoloogia
lühendatud link
48 0 0

Eestile võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmata jätmise eest ähvardab riiki trahv – EL-i direktiiv nõuab keskkonnasäästliku transpordi osakaalu tõstmist 2020. aastaks 10%-le. Riiklik toetus elektriautode müügile on tegelikkuses ainus vahend selle tulemuse saavutamiseks.

ТАLLINN, 9.mai — Sputnik. Eesti riskib jääda euroopalikul teel elektriautode laialdasele levikule kõrvaltvaatajaks. Nende autode müük on praktiliselt katkenud, terve eelmise aasta jooksul osteti vaid 34 elektriautot, mis ähvardab riiki tema poolt ÜRO Pariisi kokkuleppele alla kirjutades võetud kohustuste ja EL-i taastuvenergia kasutamise direktiivide täitmatajätmisega.

Elektriautode müük Eestis piirdub praegu üksikute tehingutega. Sellest ajast peale, kui riiklik fond KredEx 2014. aasta augustis lõpetas nende autode ostutehingute subsideerimise, on nende müük samahästi kui peatunud — elektriauto on tänini tavaautoga võrreldes liiga kallis. Valitsus ei anna mingeid „signaale" omapoolsest valmidusest järgida keskkonnasõbraliku transpordi ideid.

Samas on elektriautode müük Hiinas ja Euroopas möödunud aasta lõpuks plahvatuslikult kasvanud: ainuüksi detsembris 2015 ostsid hiinlased ligi 35 000 elektriautot, eurooplased aga — 33 000. Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias kasvas müük aastaga 80-100%. Euroopa detsembrikuine müügirekord püstitati tänu Hollandile, kus osteti ligi 16 000 elektriautot (seda on rohkem kui kõigil eelnenud kuudel kokku). Tõsi, hollandlased tormasid neid autosid ostma peamiselt seetõttu, et 1. jaanuarist kaotati elektriautode ostu puhul kehtinud soodustused, kuid suundumus on sellegipoolest silmanähtav.

Direktiivide täitmata jätmine ähvardab trahviga

Suundumus on loomulikult arusaadav ka tootjatele, kes kavatsevad kiirendatud tempos suurendada elektri- ja hübriidautode väljalaset, luues üha kaasaegsemaid mudeleid, mis sõidavad ühe akulaadimisega kiiremini ja kaugemale. Elektriautode müük maailmas ulatus 2015. aastal 545 000 ühikuni, mis on ligi kaks korda enam kui aasta varem (317 000). Ja suurimaks tootjaks ei osutunud sugugi mitte ameeriklaste Tesla, vaid hiinlaste BYD.

Elektriautosid müüvate ja teenindavate Eesti ettevõtjate liidu ekspertide hinnangul peitub elektriautode müügi languse põhjuse Eestis selles, et see on jäänud üheks neist vähestest EL-i riikidest, kus elektriautode soetamist ja kasutamist ei soodustata CO2 kvootide müügist saadud vahendite arvelt. Samas nõuab EL-i taastuvenergia kasutamise direktiiv, et 2020. aastaks peab 10% transpordisektoris kasutatavast energiast olema keskkonnasäästliku päritoluga. Teiste sõnadega, elektriautode osakaal peab kõikide autode „kogukonnas" olema piisavalt suur, et tagada needsamad 10%.

Nende aastate jooksul, mil elektriautode soetamist toetati, on riiklike vahendite abil ostetud kõigest 657 elektri- ja hübriidautot. Suurima leviku sai väike Mitsubishi i-MiEV, mida riik ostis küllaltki suures koguses sotsiaaltöötajatele kasutamiseks. Teisel kohal on Nissan Leaf (ligi 400 autot), kolmandal — Tesla S, ja nende järel "Volkswagen up!".

Elektriautod nõuavad toetusi

Paljude riikide valitsused toetavad rahaliselt elektriautode ostjaid, tootjad aga paiskavad turule aina tõhusamaid ja odavamaid mudeleid. Ostjad on võtnud end järjekorda, et soetada 35 000 dollari eest uus, kolmas Tesla mudel, Chevrolet aga valmistub pakkuma klientidele 37 500 dollarit maksvat mudelit Bolt, mis suudab ilma vahepeal akut laadimata läbida 300 kilomeetrit. USA valitsus annab elektriautode omanikele 7 500 dollarit maksusoodustust.

Euroopa autoehitajad panustavad Brüsseli ja liikmesriikide valitsuste toetusel miljardeid eurosid uute elektriautode väljatöötamisse. Londoni ettevõtte Benchmark Mineral Intelligence Ltd. analüütiku Andrew Milleri arvamuse kohaselt, mida tsiteerib agentuur Bloomberg, valmistuvad akude tootjad Hiinas, Koreas ja Jaapanis tootmise hüppeliseks tõusuks, lausa tootmisbuumiks. Ja tervenisti elektrimootoril töötavate autode müük võib 2020. aastaks saavutada 5% kogu autoturust. Aga mitte Eestis, kus elektriautot peetakse endiselt eksootikaks.

 

 

Peamised teemad