21:23 14. November 2019
Kuula otse
  • USD1.0997
  • RUB70.4908
Eesti teine tehiskaaslane

Eesti teise tehiskaaslase üleslend ajastatakse vabariigi aastapäevaks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Tehnoloogia
lühendatud link
5130

Tallinna Tehnikaülikool valmistub lennutama orbiidile oma esimese nanosatelliidi, mis on Eesti jaoks teine satelliit pärast 2013. aastal Tartu Ülikooli tudengite poolt üles lennutatud tehiskaaslast ESTCube-1

TALLINN, 19. juuli — Sputnik, Аndrei Petrov. 2014. aasta märtsis avati Eestimaa pealinnas Mektory keskus, mille üheks peaülesandeks on Tallinna Tehnikaülikooli poolt loodud niinimetatud nanosatelliitide programmi käivitamine – need on väikesed, 1 kuni 10 kilogrammi kaaluvad seadmed, mida kasutatakse mitmesugusteks kosmosevaatlusteks.

Kosmos on meie! Kuidas Eesti kosmoseriigiks sai >>

Programm ühendab eri riikide üliõpilasi ja õppejõude ja aitab ühtlasi kaasata äriettevõtteid Maa tehiskaaslaste loomisse. Projektis osalevad üliõpilased saavad praktilisi oskusi ja kogemusi kosmosetehnoloogia inseneritarkustes ja ka õppekavas vajalikke ainepunkte.

Juubelikingitus

Esimene Tallinna Tehnikaülikooli kosmosesatelliit kannab nime TTÜ 100 ja selle start on ajastatud Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. Kuna ülikooli jaoks on tegemist esimese kogemusega, ei eelda selle aparaadi loojad mingeid revolutsioonilisi lahendusi ega laialdast kasutuselevõttu.

"Ülikoolile on see ennekõike teadustöö ja praktiline kogemus – kuidas tehiskaaslast luua, kuidas sellist projekti juhtida, kuidas kosmosega sidet pidada," ütles portaalile Sputnik Eesti nanosatelliidi TTÜ 100 meeskonna liige Tarmo Pajusaar.

Koostatav satelliit hakkab orbiidilt koguma fotomaterjale ja andmeid Maale läkitama. Selleks ehitavad üliõpilased viiemeetrise antenni, mis võimaldab korraldada sideseansse orbiidilt mõned minutid päevas, kui satelliit parajasti Maast möödub. TTÜ 100 koostemeeskonna osaliste sõnul on teadlastel võimalik saadud andmete põhjal teostada keskkonnauuringuid, näiteks uurida veekogude puhtust või õhutemperatuuri erinevates piirkondades.

Tudengitel on plaanis nii ESTCube-2 kui ka ESTCube-3 >>

"Ta kujutab endast kuubikut küljepikkusega kümme sentimeetrit – see on standardmõõt, niiöelda "ühik". Tartus näiteks valmistatakse praegu ESTCube-2 küljepikkusega kolm ühikut,"selgitas Pajusaar.

Maksumust on keeruline arvestada

TTÜ 100 üleslennutamine on plaanitud 2018. aasta lõpuks. Seega jõuab ta orbiidile varem kui ESTCube-2, mille starti on oodata 2019. aastal. Satelliidi loojate sõnul on selle väljatöötamise kulusid raske kokku arvestada, kuna tegemist on osaliselt teadustööga ja ühtlasi ülikooli tudengite koolitamisega.

"Ühe kilogrammi kosmosesse lennutamine maksab umbes kümme tuhat eurot. Meie satellit kaalub kõigest 1,33 kilo, kuid tuleb arvestada ka täiendavaid kulutusi," lausus nanosatelliidi TTÜ 100 projekti mehaanikute meeskonna liige Kaarel Repän.

"Programm käib juba kolmandat aastat, kuid paljugi oleneb tudengite usinusest. Näiteks praegu on suvi ja vaid mõned üliõpilased jätkavad selle kallal töötamist. Kui kogu projektis lööb kaasa kolmkümmend-nelikümmend inimest, siis suviti töötab neist vaid kümmekond, aga me teeme kõik, mis võimalik, et ta kosmosesse lasta," pajatas mehaanik satelliidi loomise eripäradest.

© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов
Tänavu on esmakordselt Tallinna Merepäevade ajaloos antud Tallinna Vanasadamas omaette näituseplats innovaatilistele projektidele, mille seas on elektroonikavidinaid muusika salvestamiseks, võidusõiduautosid, 3D printereid, roboteid ja koguni kosmosesatelliit. Innovatsiooniala juhtide sõnul on kõik need projektid tihedalt merega seotud.

Tema sõnul on eestimaised arendajad suutelised kosmose valdkonnas tublisid tulemusi saavutama – ESTCube-1 lendab juba innovaatilise päikesepurjega, mis meie riigis välja töötati. TTÜ 100 tuleb kordades lihtsam ja võib vaid oma asendit ilmaruumis korrigeerida, tiireldes ümber maakera senikaua, kuni ta atmosfääris ära ei põle.

"Meie satelliidil ei ole mootorit. Talle peab andma piisava kiirenduse ja suunama nii, et ta jääks lendama, kuni lõpuks alla kukub, kuid see juhtub alleshiljem pärast seda, kui ta ise lakkab toimimast – päikesepaneelid muutuvad varem kasutuskõlbmatuks," avas Pajusaar projekti üksikasju.

Tagid:
satelliit, tehiskaaslane, TTÜ, tudeng

Peamised teemad