01:58 24. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1123
  • RUB71.0887
Norra on terves reas valdkonnis sisuliselt parem kui Eesti

Norra e-riik on Eestiga vähemalt sama hea kui mitte parem

© Fotolia / Sebra
Tehnoloogia
lühendatud link
7210

Norra on terves reas valdkondades sisuliselt parem – või vähemasti sama hea – kui Eesti, olgu see siis nii üksikisiku- kui ka ettevõttetulumaksu deklareerimine, digiretseptid, haiguslehed tõi terve finantstaristu, kirjutab artiklis riigi infosüsteemide ameti direktor Lars Peder Brekk

TALLINN, 20. november — Sputnik. Norrakeelne arvutiajakiri Computerworld kirjutab, et Norra e-riik on Eesti omaga vähemalt samaväärselt, kui mitte rohkemgi arenenud.

Digitaliseerumisvõidujooksus positsioneerub e-Norra selgelt juhtgrupis, kuid mida oleks veel võimalik õppida e-Eestilt, küsib artikli autor Lars Peder Brekk, kes on Brønnøysundregistrene ehk sealse riigi infosüsteemide ameti direktor, vahendab Pealinn.

Eesti digiedu on tänavu sügisel palju tähelepanu pälvinud, ja suur osa sellest on auga väljateenitud. Ometi ei anna see põhjust Norra e-riigi ajalugu mustaks võõbata. Norra on terves reas valdkonnis sisuliselt parem — või vähemasti sama hea — kui Eesti, olgu see siis nii üksikisiku- kui ka ettevõttetulumaksu deklareerimine, digiretseptid, haiguslehed või terve finantstaristu, leiab Brekk.

Algab ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamine.
© Sputnik / Вадим Анцупов

President: riik peab e-kriisideks paremini valmis olema>>

Norra ettevõtete suhtlus avaliku sektoriga on peaaegu et 100 protsenti digitaalne ja selles osas pole just palju riike, kes Norrat ületaksid.

Siiski on Eestil teatud edumaa mõnedes olulistes valdkondades, kirjutab Brekk ja toob välja viiepunktise loetelu:

· Otsast otsani krüptitud ja kasutajatoega ID-kaart, ning seda juba aastast 2002

· Nii avaliku kui ka eraandmevoo lõimeplatvorm

· Range ja õiguspädev teabehaldus ning andmevahetus

· Digitaliseerimise tsentraliseeritud juhtimine

· Eesti sai 1991. aastal alustada puhtalt lehelt nii poliitiliselt, organisatoorselt, juriidiliselt, tehniliselt kui ka semantiliselt

Аndrei Korobeinik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti riik esitas kahjunõude ID-kaartide tootjafirmale>>

Võiks peaaegu et uskuma jääda, et Eesti uuris Norra aruandeid, enne kui 2001. aastaks ID-kaardi välja töötas. Ometi võttis Eesti üle hoopis Soome ID-kaardi mudeli, kuid sedapuhku olulise erisusega: kõik Eesti kodanikud pidid endale ID-kaardi soetama, mis kindlustas selle kiire ja vajaliku jõudmise igaüheni.

Eestlased ise ütlevad, et Eesti digiedu vundament ongi digiallkirjasuutlik ja sertifikaatidega ning otsast otsani krüptitud, tuvastustoega ID-kaart. See võimaldab saata delikaatseid isikuandmeid kasutajate meiliaadressidele, sest meili sisu näeb vaid siis, kui see ID-kaardiga lukust lahti teha.

ID-kaardile saab lisada erinevat tuvastusvõimekust, nii et sama lahendust saab kasutada näiteks töökoha uksest sissepääsemiseks, juurdepääsuks registritele ja muudele süsteemidele ning ka sularahaautomaadist raha välja võtmiseks.

Norra poliitikud aga otsustasid omal ajal pigem keskenduda olemasolevatele lahendustele, mitte üldkasutuses olevale ID-kaardile. ID-värav pakub nüüdseks palju häid alternatiive enda autentimiseks ja digiallkirjast on saanud edulugu. Norra BankID on inimeste seas vägagi popp. Ning ainuüksi Norra tervishoiusüsteemi digivõrgus liikus mullu ligemale 200 miljonit teavitust, mis olid kas Buypassi või Commfidesi sertidega krüptitud.

Üldkasutatav lahendus on Norral aga puudu ja Eesti-laadset ID-kaardi laiatarbelahendust pole ka kavas, kuigi ärilahenduste jaoks oleks see üsnagi abiks.

Lühidalt: Norra ja Eesti valisid aastatuhandevahetusel eID ja avaliku võtmetaristu osas erinevad strateegiad, mis andsid ka erinevaid tulemusi.

Artikli autor avaldas ka 2014. aasta aprilli Computerworldis samateemalise artikli pealkirjaga "Digitaliseerimine — koostöö või kaos" ning tõi selles välja, et Eesti suutis aastal 1991 nullist üles ehitada nii halduse, taristu kui ka õigusloome. Eestlastel oli ettenägelikud ja tehniliselt kompetentsed poliitikud ja juhid, kes mõistsid lõimitud süsteemide olulisust. Nii saadi 2001. aastal valmis andmevahetuskiht X-tee. Infotehnoloogia haldus ja andmevahetus on alates 90-ndaist seadusega ette nähtud. Koos ID-kaardiga moodustab see otsustava eduteguri.

Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid>>

Kõik, mida Norra tulevikus arendab, tuleb Brekki kinnitusel avatud lähtekoodiga ja Tjenester 3.0 (avalike digiteenuste platvorm — toim.) on esimene Altinnile (Norra e-valitsusele — toim.) mõeldud täisprodukt. Millele tuleb Eesti kogemust arvestades keskenduda, on ligipääsutuvastus, andmevahetus rakendusliideste ehk API-de vahel ning veelgi parem teabehaldus. Siin on Norral veel aga omajagu tööd vaja teha, leiab Brekk.

Tagid:
ID-kaart, e-riik, Norra, Eesti

Peamised teemad