02:35 26. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0840
  • RUB70.7943
Tehnoloogia
lühendatud link
3910

USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval määruse, millega suunas USA kosmoseagentuuri NASA pärast aastakümneid taas alustama lendudega Kuule

TALLINN, 12. detsember — Sputnik. "Seekord me ei tegele vaid lipu ja jalajälgede jätmisega. Me unistame suurelt," ütles Trump Valges Majas korraldatud tseremoonial määrust allkirjastades, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

Telekanali CNN andmetel andis Trump NASA juhtkonnale volitused alustada kosmoseprogrammiga, mille eesmärgiks on viia ameeriklased tagasi Kuule ja lõpuks Marsile.

Kosmos on meie! Kuidas Eesti kosmoseriigiks sai >>

Üks päev enne - Almodovari loss Cordobas, Lõuna Hispaania, 13. november 2016
© AP Photo / Miguel Morenatti

Valge Maja teadaandes tunnistatakse, et eesmärgi täitmiseks on vaja koostööd teiste riikidega ja erafirmadega.

"USA kavatseb koostööd teha teiste riikide ja erafirmadega, et viia astronaudid taas Kuule ning arendada välja tehnoloogia ja võimalused mehitatud lendudega Marsi ja teiste sihtkohtade uurimiseks meie päikesesüsteemis," kirjutati avalduses.

Kosmoselennud Kuule

Külma sõja ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel kosmose võidujooks. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest ja kui kanderaketid olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmosesonde, mis kukkusid Kuu pinnale või sooritasid sellest möödalennu.

Esimene edukas programm oli Nõukogude Luna programm, mis 1959. aastal saavutas mitmeid märkimisväärseid saavutusi: Luna 1 oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmosesond, Luna 2 oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja Luna 3 tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.

1966. aastal sooritas Luna 9 esimese pehme maandumise Kuu pinnale ja Luna 10 oli esimene kosmoseaparaat, mis jäi Kuu orbiidile. Missioonid Luna 16, Luna 20 ja Luna 24 tõid Kuult Maale ka 0,3 kg kivimeid. Luna programmi raames leidis aset ka Lunohodi programm, mille raames saadeti Kuule kaks kuukulgurit. (Allikas: Vikipeedia)

Esimene inimene Kuul

1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin, vahendas Sputnik Eesti.

Kuu pinnale laskusid esimesed inimesed >>

20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis.

Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Nad olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni ning kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused.

Tagid:
määrus, lend, kosmos, tehnoloogia, NASA, Valge Maja, Donald Trump, Kuu, USA

Peamised teemad