04:19 22. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1104
  • RUB73.1897
TTÜ teadlased arendavad tehnoloogiat joogivee kvaliteedi parandamiseks, illustratiivne foto

TTÜ teadlased töötavad joogivee kvaliteedi parandamise kallal

© FreeImages / Konstanty Paluchowski
Tehnoloogia
lühendatud link
8020

Euroopa Liidu teadusprojekti Alchemia eesmärgiks on kulu- ja energiatõhusa tehnoloogia väljaarendamine joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. Tehnoloogiat arendavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi ja Juri Bolobajev, teatab TTÜ.

Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes Terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000.

Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud >>

Loodusliku radioaktiivsega põhjaveega on probleeme ka teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Rootsis ja Soomes, samuti Ameerika Ühendriikides ning mõnes Aafrika riigis. Vaatamata kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, ei kontrollita puhastustehnoloogiate puudulikkuse tõttu radioaktiivsust Euroopa põhjavees süstemaatiliselt.

Teadusprojekti Life Alchemia sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks. Arendatav tehnoloogia vähendab oluliselt nende ainete hulka muutes joogivee kvaliteetsemaks.

Osakesed kõrvaldatakse veest filtreerimisega ning seadme filtrit tuleb regulaarselt läbi pesta ja hooldada.

Uudne tehnoloogia vajab veel arendustöid: edasi tuleb uurida keemiliste protsesside mehhanismi, samuti tuleb optimeerida mangaandioksiidi kogust ja valida kaasaegsed filtrid, mille eluiga on sobiv ohtlike ainete tõhusaks väljafilteerimiseks.

TTÜ teadlane Juri Bolobajev on konstrueerinud mangaandioksiini tehnoloogia baasil töötava prototüübi, et arendada edasi joogivee kvaliteedi parandamise tehnoloogiat. Prototüübil katsetamiseks kulub oluliselt vähem vett ja teisi ressursse võrreldes täismahulise pilootseadmega. Samuti on TTÜ teadlase prototüüp täisautomaatne, st see töötab 24/7.

Kiisler: paljuski on Eesti visiitkaardiks meie märgalad >>

Prototüübi töö uurimistulemusi plaanitakse kasutada juba sel aastal ASi Viimsi Vesi veepuhastusjaama pilootseadme täiustamisel. ASi Viimsi Vesi töödeldud vesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, edasise tehnoloogia arendamise eesmärgiks on viia madalamaks vee käitluskulusid.

Kuna vee keemiline koostis on piirkonniti unikaalne, siis ei ole ka universaalset veepuhastustehnoloogiat. Seetõttu tuleb iga veepuhastusjaama tarbeks tehnoloogiat kohandada vastavalt vee koostisele.

Põhja-Eesti põhjavesi asub maakoores sügavusel 60-70 meetrit. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Anna Goi sõnul on veetarbijal on oluline teada, et selles sügavas põhjaveekihis olev vesi on maapinnalt tuleneva reostuse eest väga hästi kaitstud.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Valeriy Melnikov

Anna Goi vastab küsimusele, kust radioaktiivsed ained põhjavette satuvad, nii: "Põhjavees sisalduvad radioaktiivsed ained on peamiselt uraani ja vähemal määral tooriumi lagunemisest pärinevad ained, mis sattuvad vette looduslikult, st kivimite lahustumisel. Vee keemiline koostis ei piirdu ainult radioaktiivsete ainete kõrgenenud sisaldusega."

"Eesti põhjavees ületavad tihti ka ammooniumi, raskmetallide ja vesiniksulfiidi sisaldused seadusandluses sätestatud joogivee piirnorme, millest omakorda sõltub sobiliku puhastustehnoloogia valik. Tehnoloogia valik ja selle kohandamine on omaette kunst, mida valdavad keskkonnatehnoloogia teaduslabori spetsialistid. Teeme teaduslikku koostööd ASiga Viimsi Vesi, ning oleme valmis koostööks ka teiste veemajandusettevõtetega," ütles Goi.

Terviseameti andmetel on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega.

Keemiareostuse piirkonnas tuleb kaevuvett jälgida >>

Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett. Kahjuliku mõju tõenäosus sõltub mitmetest teguritest nagu doosi suurus, organismi vanus ja terviseseisund.

Teadusprojekti partnerid Eestis on TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabor, TÜ füüsika instituut ja AS Viimsi Vesi. Projekti koordinaator on Fundación CARTIF — Spanish Technology Centre, Hispaania. Hispaania partneriteks on CIESOL — Solar Energy Research Centre ja DIPALME – Diputaciόn de Almeria.

Teadustöö on rahvusvaheline – Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ASi Viimsi Vesi spetsialistide kogemust rakendavad partnerid Hispaanias.

Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud

Riigikontrolli aududist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuari lõpus.

Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeerium asunud põhjavee kaitset täpsemalt kavandama, kuid peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021.

Eesti 39 põhjaveekogumist on erinevatel põhjustel halvas seisundis kaheksa ja heas, kuid ohustatud seisundis 10 põhjaveekogumit, teatas Riigikontroll. Põhjaveevarud on Eestis suured ning enamikule Eesti inimestest on kättesaadav puhas joogivesi.

Terviseameti poolt läbiviidud varasemad sihtuuringud on näidanud, et kõige sagedasemad probleemid erakaevudega on lokaalset päritolu, põhjaveekogumite seisundiga neid seostada ei saa.

Eesti elanikud saavad hea kvaliteediga joogivett >>

Terviseamet saab aru eelmisel nädalal Riigikontrolli auditis avaldatud ja ilmnenud murest mitmete piirkondade põhjavee kvaliteedi pärast, kuid peab seejuures vajalikuks rõhutada, et läbi ühisveevärkide meie elanikeni jõudev joogivesi sh Ida-Virumaal vastab üldjuhul kõikidele joogiveele esitatud kvaliteedinõuetele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Terviseameti teadet.

Tagid:
joogivesi, põhjavesi, teadlased, kvaliteet, tehnoloogia, tervis, TTÜ, EL, Juri Bolobajev, Anna Goi, Eesti, Tallinn

Peamised teemad