16:57 23. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1083
  • RUB72.7560
Vaesed riigid finantseerivad rikaste riikide tootmist, illustreeriv foto

Professor: vaesed riigid finantseerivad rikaste riikide tootmist

© Fotolia / Torwaiphoto
Tehnoloogia
lühendatud link
23 0 0

Riigid rahastavad sageli uurimusi, mille tegelik ulatus ja mõju tuleb välja hoopis mõnes muus riigis, kus tootmine tegelikult toimub ehk vaesed riigid finantseerivad rikaste riikide tootmist, rääkis TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor Erik S. Reinert innovatsioonipoliitika seminaril.

TALLINN, 19. september — Sputnik. Teisipäeval toimunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi ning Riigikogu Arenguseire Keskuse koostöös toimuval innovatsioonipoliitika seminaril kogunesid maailma tippteadlased arutamaks, mida saavad teha väikeriigid innovatsioonipoliitikaga, ennetamaks suurriikide varju jäämist, edastas Pealinn.

Innovatsioonipoliitika seminar toob Eestisse maailma tipud >>

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi professor Wolfgang Drechsleri sõnul ei ole innovatsioonipoliitika arendamiseks ainulaadset õiget teed. Loodud süsteemid on kas edukad või mitte ning nende abil saab uute loodavate süsteemide riske oluliselt vähendada.

Innovatsioon on väga suure riskielemendiga ning läbikukkumist on palju. Samas need kes õnnestuvad, õnnestuvad üldiselt väga suurelt.

Väikeriikide peamiseks innovatsioonipoliitika probleemiks on halb koostöö uuriva ja tootva sektori vahel, kommenteeris TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor Erik S. Reinert.

"Riigid rahastavad sageli uurimusi, mille tegelik ulatus ja mõju tuleb välja hoopis mõnes muus riigis, kus tootmine tegelikult toimub ehk vaesed riigid finantseerivad rikaste riikide tootmist," ütles ta.

Majandusstruktuur on pidevas muutumises ning sellega peab ka innovatsioon kaasa tulema. Eesti liigub väärtusahelas aina kõrgemale. Oma toodete osakaal tõuseb võrreldes varasemaga, kui Eesti tegi sisendit teistele riikidele. Võib kinnitada, et Eesti ei ole enam odav allhankeriik.

Väikeriikide osalemine globaalsetes väärtusahelates toob kaasa omad tugevused ja riskid. Peamiseks tugevuseks on see, et kui riik saab kuskile kõrgemale kohale väärtusahelas jala vahele, on väga oluline sellega ka päriselt toime tulla. Peamiseks riskiks on see, et panus võib minna hetkel ebasobivasse sektorisse ning riik jääbki kinni ühte väärtusahela kohta. Ambitsioon võib hakata kasvama alles aastaid hiljem.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi märkis, et innovatsioonipoliitikat saab suurendada, kui riik toetaks ettevõtjaid riskide võtmisel: "Loogika on see, et kui ettevõte õnnestub, õnnestume ka meie ja suurelt. Muidugi peab arvestama ka sellega, et ettevõte ei pruugi õnnestuda, sellepärast peamegi võtma riski koos."

Eesti tutvustab Kasahstanile e-riiki ning transpordi- ja logistikavõimalusi >>

Üks õnnestunud innovatsioonipoliitikaga väikeriik on Taiwan. "Taiwanis ehitatakse riskikapitalitööstust spetsiaalselt selleks, et kiirendada kõrgtehnoloogiliste sektorite üldist arengut. Samuti on seal loodud maksusoodustuste mehhanism julgustamaks ettevõtjaid riske võtma," kommenteeris Taiwani Dong Hwa Rahvusülikooli asepresident professor Ching-peng Chu.

Lubi tõi Eesti kohal näiteks metsasektori: "Tegelikult on piisavalt teadlasi ja kompetentsi, et seda ettevõtlusvaldkonda arendada. Sinna peaks panustama, kuna mets on üks väheseid loodusvarasid, mis meil on. Mets on ja jääb meie majanduse oluliseks osaks," kommenteeris Lubi, tuues plaani teostunud näiteks IT-sektori.

"See, mis siiamaani teinud oleme, ei ole kindlasti 100% õige olnud, aga see on siia meid ära toonud ning siit edasi on vaja uue poliitikaga minna. See, et Eesti ettevõtjad suudaksid eksportida oma segmendis oluliselt kallimaid tooteid, võiks olla Eesti kõige olulisem majanduspoliitika osa ja see on innovatsioonipoliitikaga väga tihedalt seotud."

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi ning Riigikogu Arenguseire Keskuse koostöös toimunud seminaril arutasid maailma tippteadlased, kuidas üks väikeriik saab nutika innovatsioonipoliitika abil tõsta oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.

"Väikeriikide võimalused olla maailmas juhtiva innovaatori rollis, on piiratud. Sellegipoolest on arvestatav edu innovatsiooni loomisel saavutatud ka Eesti-suuruste riikide poolt. Targa innovatsioonipoliitika abil tekib meil võimalus liikuda globaalsete väärtusahelate kõrgematele astmetele," ääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

Riik toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alast teadus- ja arendustegevust Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis kolme miljoni euroga aastas, et soodustada innovaatiliste ja teadmistepõhiste lahenduste loomist ja kasutuselevõttu võimalikult paljudel elualadel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
väikeriik, innovatsioon, tehnoloogia, uuring, majandus, tootmine, Riigikogu Arenguseire Keskus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, TTÜ, Wolfgang Drechsler, Erik S. Reinert, Viljar Lubi, maailm, Eesti, Tallinn

Peamised teemad