07:01 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406
Superarvuti

Miks Eestist ei saa "nutika" superarvuti kodu

© AFP 2019 / STEPHANE DE SAKUTIN
Tehnoloogia
lühendatud link
9510

Eesti, mida peetakse infotehnoloogias üheks maailma eesrindlikumatest riikidest, ei pääsenud nende riikide nimekirja, kuhu Euroliit paigutab kaheksa tehisintellektiga superarvutit.

TALLINN, 13. juuni – Sputnik, Aleksei Toom. Balti riigid ei saanud õigust paigutada oma territooriumile ühte Euroliidu soetatavat superarvutit. Brüssel peab selliste masinate "kodude" sisustamist maailmajao au küsimuseks: kui mitte just tõendiks tema liidripositsiooni kohta eesrindlike tehnoloogiate alal, siis vähemalt selle kohta, et tal on "sarves kuiva püssirohtu". Ja – mis pole vähetähtis – on valmis selle eest heldelt maksma.

Lepingud nende linnadega kirjutatakse Eurokomisjoni pressiteenistuse teatel alla lähemal ajal. Summasid, mida nad saavad, veel ei avalikustata, kuid Euroliidu superarvutite arenduskava EuroHPC kogukulud on hinnanguliselt 840 miljonit eurot, mis kuidagi tuleb kanda kõigil kavas osalevatel riikidel, sealhulgas Eestil.

Supermasinad aitavad teoks teha "digirevolutsiooni"

Eesti esindaja Euroopa Komisjoni praeguses kooseisus, digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip oli Brüsselis üks nendest, kes kaitses ja edendas ideed luua Euroopa Liidu territooriumil ülikiirete arvutite süsteem, mis näitaks maailmale, et vaatamata mahajäämusele Hiinast ja USAst jääb Euroopa ikkagi üheks uusimate ja kalleimate arvutitehnoloogiate kasutuselevõtu liidriks.

Lisaks oletatakse, et nendest masinatest saavad "kehad" tehisintellektiga tarkvarale. Kuni seda veel ei ole, kahekordistavad nad Euroopa arvutusvõimsused.

Tunne meie omasid: Ratas tutvustab Jaapanis Eesti digiedu
© Фото : страница Юри Ратаса в ФБ

"Need keskused annavad meie teadlastele juurdepääsu maailmaklassi superarvutitele, mis on Euroopa tööstuse strateegiline tulevikuressurss," ütles EK asepresident Andrus Ansip linnade valimise otsust kommenteerides.

"Nii saavad teadlased töödelda oma andmeid Euroopa Liidus, mitte sellest väljaspool. See on Euroopa jaoks suur samm edasi, et jõuda andmetöötlussuutlikkuses järgmisele tasemele. See aitab meil edasi minna tulevikku suunatud tehnoloogiatega, nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja andmeanalüüs," ütles Ansip. 

Oletatakse, et ülimasinad aitavad Euroopal teha läbimurde "personaalmeditsiinis", ravimite ja kemikaalide väljatöötamisel, biotehnoloogias, ilmaennustamises, kliimamuutuse tagajärgede prognoosimises ja paljudes muudes valdkondades, muidugi ka riigikaitseprojektides.

Peale selle – mis pole sugugi vähetähtis, kuid millest eurooplased palju ei räägi – ei ole neil enam vaja osta arvutiaega Hiinalt ja USAlt, kus vihjete järgi otsustades ei ole mõnikord jäetud kasutamata võimalusi põhjalikult süüvida Euroliidu instituutide ja laborite eesrindlikesse lahendustesse ja midagi "laenata".

Asepresident Ansip – nõrk "haldusressurss"?

Niisiis saab kaheksa Euroliidu linna ülivõimsate arvutite "residentsideks", kuid Brüssel ei ole selgitanud nende väljavalimise põhimõtteid. Konkursi võitjad, kes on teinud kulutusi masinatele endile, saavad ELi fondidest märkimisväärseid vahendeid ning neist saavad "superajude" kallite teenuste tellijate "palverännusihtkohad", järelikult paraneb nende maine ja kasvavad nende tulud.

"Majaperemeheks" saada tahtvatele riikidele, linnadele ja ettevõtetele esitatud konkursi tingimused olid üpris keerulised, kuid Eestile igati jõukohased – seda enam, et nende tingimuste järgi oli lubatud luua mitme riigi või firma konsortsium, et need saaksid üheskoos "kokku kraapida" piisavalt raha, et maksta pool ülimasina maksumusest.

Brüssel teatas tehtud valikust ja korraldatud konkursist, kuid teadaolevalt ei informeerinud sellest, mitu sooviavaldust laekus ja kes need esitasid (teada on ainult kaheksa võitjat), ega sellest, kellele ja mis põhjusel ära öeldi.

Ka Eesti ise ei ole avalikkusele teatanud, kas ta osales sellel konkursil. Seetõttu jääb üle ainult ennustada, kas üliarvutist ilmajäämine oli Tallinna enda või Brüsseli otsus.

Pole raske märgata, et üliarvutite "kodude" hulgas ei ole Euroopa "raskekaallaste" Saksamaa ja Prantsusmaa firmasid ja linnu, mis tõenäoliselt peab rõhutama Brüsseli kavatsust mitte eelistada liidu kõige jõukamaid riike. Kuid väljavalitute hulgas ei ole ka Balti riike, sealhulgas Eestit, mida peetakse Euroliidus üheks eesrindlikumaks IT-riigiks ja kus asub üks rahvusvahelistest küberjulgeolekukeskustest.

Андрус Ансип проводит пресс-конференцию на тему цифрового единого рынка в Европейской комиссии в Брюсселе
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND
Andrus Ansip annab Brüsselis Euroopa Komisjonis pressikonverentsi digitaalse ühisturu teemal

Teoreetiliselt oleks riik, millel on peale kõige muu ka "haldusressurss" endise peaministri ja praeguse EK asepresidendi Andrus Ansipi näol, kes hoolitseb just nimelt digitaalse ühisturu küsimuste eest, pidanud pääsema ülivõimsate masinate "kodude" nimekirja.

Euroopa on superarvutite võidujooksus kaugele maha jäänud

Eurokomisjoni teadetest ei selgu päris täpselt, kas Euroopa kavatseb ehitada omaenda superarvuteid, kuid need, millest praegu jutt käib, ostab ta, nagu võib aru saada, nimepidi nimetamata tarnijatelt, s.t USAst, Hiinast või Jaapanist. "Arvutustehnikaimesid" on ka Venemaal ja Indial. Kõige võimsamate masinate hind jääb 150 miljoni euro kanti.

Hiinale järele ja temast ette jõuda >>

Brüssel soovib hankida kolm eksaflopilise jõudlusega masinat, mis suudavad teha 150 miljonit miljardit ujukomatehet sekundis ja kuuluvad seetõttu planeedi viie kõige võimsama arvuti hulka, ja viis petaflopilise jõudlusega masinat, mis teevad "kõigest" 4 miljonit miljardit ujukomatehet sekundis.

Aasta aega tagasi peeti maailma võimsaimaks USAs konstrueeritud arvutit Summit, mille jõudlus küünib 200 petaflopini. See on üle kahe korra võimsam kui eelmine "kõige-kõige", Hiina arvuti Sunway TaihuLight (93 petafloppi). Viimasel ajal on selliste masinate ehituse liidrid hakanud piirama nende eksporti ja teavet oma saavutuste võimaluste kohta, sest need omandavad järjest suuremat strateegilist tähtsust.

Суперкомпьютер Summit
CC BY 2.0 / Carlos Jones/ORNL
Superarvuti Summit

Praegu on teada ainult niipalju, et uueks kõige võimsamaks arvutiks võib saada Frontier (ehk Aurora), mida ehitavad praegu Ameerika firmad AMD, Cray ja Intel. Selle teatatud võimsuseks on murrangulised 1,5 eksafloppi (kuni 1,5 miljonit triljonit ujukomatehet sekundis).

Samal teemal

Kuus elukutset, kus inimest hakkavad asendama robotid
Ratas jagas Davosis Eesti digi-identiteedi kogemust ja rõhutas riigi tuge innovatsioonile
Saksa ajaleht: Venemaa muutub suureks IT-riigiks
Uuring: Riia on rohkem IT-linn kui Tallinn
Tallinn aitab Rwandas arendada digiühiskonda
Tagid:
Eesti, EL, arvuti, IT, tehnoloogia

Peamised teemad