Antud veebileht kasutab „küpsiseid“ (cookie’sid), et parandada saidi tööd ja teie kasutajakogemust. Küpsiste abil kogume ja salvestame me ajutiselt mõningaid kasutajaandmeid. Küpsiste seadistust saate te muuta oma brauseris. Detailsema info leiate Konfidentsiaalsuspoliitikast.
Pressivabadus ehk ajakirjandusvabadus on kommunikatsiooni- ja väljendusvabadus erinevates meediumites, see hõlmab nii elektroonilist kui ka trükimeediat. Kuigi pressivabadus näitab riigi sekkumise puudumist, võib selle säilitamine sõltuda just põhiseaduslikest või teistest õiguslikest regulatsioonidest.
Sõltuvalt vajadusest kaitsta riigi huve on valitsusel võimalus otsustada, millised materjalid on avalikud ja millised avalikustamise eest kaitstud. Nii peab osa valitsusi oluliseks valitsemise läbipaistvust avalikkusele ja teised eelistavad teabevabaduse õigusaktide kohaldamist riigi huvidega.
Nimekas ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Pozner selgitas, mispärast Balti riigid oma sõnavabaduse põhimõttest hoolimata neis riikides töötavaid Venemaa meediakanaleid üha enam survestavad .
Eestist tuleb ärevaid uudiseid. Esiteks on avaldatud sotsioloogiline uuring selle kohta, mida selle Balti riigi elanikud kõige rohkem kardavad.
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova rääkis, mis põhjusel Vene meediat Balti riikides, sealhulgas Eestis, taga kiusatakse.
Kuidas Eesti võimud püüavad neile vastumeelse portaali Sputnik Eesti riigist välja suruda, sellest rääkis RIA Rossija Segodnja, RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan.
Sputnik Eesti toimetuse ajakirjanike pidevale otsesele survestamisele on lisandunud rahalise sekkumise katsed kogu meediakontserni ja tema partnerite tegevusse selles riigis.
Teabeagentuuri ja raadio Sputnik peatoimetaja asetäitja Andrei Blagodõrenko rääkis takistustest, mida Eesti võimud Sputnik Eesti töötajate teele asetavad.
Välismaal töötavale Vene meediale avaldatakse survet selleks, et võtta inimestelt juurdepääs alternatiivsetele teabeallikatele ja nõrgendada kunstlikult vene keele positsiooni maailmas, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Venemaa telekanal RT vestles Vene "liberaalse" meedia esindajatega ja uuris, kas Dožd, Medusa, Radio Liberty ja The New Timesi toimetustes valitseb sõna- ja arvamusvabadus.
Portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski sõnul oli Vladimir Putin esimene maailma liider, kes ajakirjaniku kaitseks välja astus ja tema vahistamise hukka mõistis.
Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko seletas, miks Baltimaades nii väga kardetakse anda kaaskodanikele juurdepääsu alternatiivsetele teabeallikatele, näiteks RT-le ja Sputnikule.
Briti meediaregulaator Ofcom süüdistas Venemaa meediakanalit RT ringhäälingureeglite rikkumises ja määras talle 200 000 naela suuruse trahvi.
Venemaa ajakirjanike liit võtab Sputnik Lietuva veebilehe blokeerimise pärast ühendust rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sputnik Lietuva peatoimetaja Marat Kasem nimetas süüdistusi absurdseteks ja rääkis raadio Sputnik eetris olukorrast.
Seoses Briti ametivõimude järjekordsete diskrimineerivate meetmetega Venemaa meedia suhtes, meenutas Margarita Simonjan mõningaid "sõnavabaduse" erijooni Londonis.
Üleilmne ajakirjandusvabaduse konverents, mille korraldavad Suurbritannia ja Kanada, võib toimuda ilma Venemaa ajakirjanike osavõtuta, sest RT ja Sputniku esindajaid sinna lihtsalt ei lasta.
Euroopa mõjukaim ajakirjanike ühendus väljendas sügavat muret Eestis pressivabaduse ja sõltumatu, kriitilise ajakirjanduse ning ajakirjanike vastu suunatud surve kasvu pärast.
Politoloog, inimõiguste aktivist ja Eesti parlamendi liige jagasid oma hinnanguid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja avaldusele valmisolekust sulgeda Sputnik Eesti toimetus.
Eesti Pressinõukogu tegi otsuse meediaväljaannete kasuks, mis avaldasid uudise, tuginedes kolmandate isikute eeldustele ja süüdistades uudisteportaali Sputnik Eesti "propagandakampaanias".
Sputnik Eesti edastas 23. aprillil Eesti Pressinõukogusse kaebuse mitme kohaliku veebiportaali peale, kes on avaldanud tema kohta väärinfot.