Kolmapäeval lõppes Euroopa Parlamendi valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine jaoskonnas. Valimispäeval, 26. mail saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.
Praegust Euroopa Komisjoni presidendi valimise süsteemi on kritiseeritud demokraatia puudumise pärast. Kuid kuna Euroopa Liidu "valitsusjuhi" valimiseks teist võimalust senimaani ei ole, tuleb eurooplastel valima 23.–26. maini valida nn valijamehed.
Alates tänasest saab anda oma hääle Euroopa Parlamendi valimistel: kell 9.00 algab elektrooniline hääletamine ja kell 12.00 hääletamine maakonnakeskustes.
Esimesed välisesindused avavad oma uksed välisriigis elavatele Eesti kodanikele Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamiseks laupäeval, 11. mail.
Euroopa Liit on võimendanud nii meie sõna kaalu kui iseseisvust ning elame täna sellises vabas Eestis, millisest me okupatsiooniajal unistadagi ei osanud ja mis ka 90ndatel oli esialgu vaid lootus, ütles president Kersti Kaljulaid Tallinnas Euroopa päeval kõneldes.
Euroopa Liitu on lihtsam laiali saata ja seejärel uuesti luua, kui seda praegusel kujul edasi arendada, leiab Poola endine president Lech Walesa.
Euroopa päeva tähistamise raames korraldas noorteühendus Tegusad Eesti Noored (TEN) Tallinna südalinnas ürituse, kutsudes inimesi üles osalema maikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Euroopa kodanikud peavad otsustama, mis suunas Euroopa Liit edasi liigub.
Euroopa Parlamendi valimiskampaania on Eestis lõpusirgele jõudmas, kuid selgete valimisprogrammide väljapakkumise asemel toetuvad poliitikudd valijate inertsele mõtlemisele.
Riigikogu reitingutega võrreldes hakkavad silma suured erinevused - Euroopa valimised on oluliselt enam isikute kui erakondade jõuprooviks.
Eesti elanikkond ei ole jõudnud veel parlamendivalimistest toibuda, kui majade seintel on juba uued, Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide valimisplakatid. Riigikogu valimistele järgnenud poliitilise kursi muutuse ja valijate ootuste petmise taustal ei pruugi ka Brüsselisse sattuda inimesed, kellest seda alles mõni kuu tagasi arvata oleks võinud, kirjutab kolumnist Nikolai Filonov.
Laupäeval, 6. aprillil lõppes kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimisteks. Dokumendid laekusid seitsmelt üksikkandidaadilt ja üheksalt erakonnalt. Kokku esitati registreerimiseks 68 kandidaati.
Raimond Kaljulaid kahkub Keskerakonnast ja jätkab Riigikogus fraktsioonitu saadikuna. Ühtlasi kandideerib ta eelseisvatel Euroopa parlamendi valimistel üksikkandidaadina.
Märtsikuine prognoos eeldatavaks kohtade jaotumiseks Euroopa Parlamendi tulevases koosseisus tõotab mandaatide lisandumist Eesti mõõdukatele erakondadele.
Sel aastal peab toimuma kõigi Euroopa Liidu võimuorganite juhtide vahetus. Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogusse ja Euroopa Keskpanka tulevad uued inimesed.
Eesti valib Euroopa Parlamenti seitse liiget, erakonna maksimaalne nimekirja pikkus on üheksa kandidaati. Lisaks Eesti kodanikele on kandideerimisõigus ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.
Euroopa Komisjon soovitas Euroliidul valida kas lühem - 23. maini - või tunduvalt pikem - vähemalt 2019. aasta lõpuni kestev paus.
Mida kõike Euroopa Parlamendi resolutsioonis küll ei leidu - küll üleskutse loobuda Venemaaga tehtavast koostööst ja ettepanek kehtestada uued sanktsioonid, ainult et neid soovitusi ei ole võimalik täita. Kuid mõned inimesed ikkagi nii tahaksid.
Еuroskeptikud võivad päriselt pretendeerida Euroopa Parlamendi koosseisus võimsa rühma moodustamisele. Kui see läbi läheb, siis võib lüüasaanud võimuladvikutel jälle süüdlasi tarvis minna ja nendeks süüdlasteks saavad taas "vene häkkerid".
Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov analüüsis nii juba end välja kuulutanud kui ka potentsiaalsete kandidaate tähtsatele ja hästitasustatud kohtadele Euroopa Parlamendis.