2019. aasta Riigikogu valimised

Reaalpalga kasv, majanduslike positsioonide tugevdamine noorte ja tööstuspoliitika arvelt, samuti kõikidele elanikkonnarühmadele aktsepteeritav maksusüsteem - neid küsimusi Eesti erakonnad oma valimislubadustes peaaegu ei käsitle, märkisid eksperdid.

21.-24. veebruarini toimub maakonnakeskustes Riigikogu valimiste eelhääletus, mille kestel saavad Tallinnas hääletada kõik valijad kaheksas jaoskonnas.

Sputnik Eesti pressikeskuses saavad arutlusteemaks Eesti eelseisvad parlamendivalimised ja poliitiliste jõudude poolt jagatud lubaduste paikapidavus.

Eesti rahandusministeerium analüüsis, milliseid kulutusi Eesti riigieelarvele tekitaks parteide poolt Riigikogu valimiste eel antud lubaduste täitmine.

EKRE lubab mahetootangu anda käibemaskuvabaks, see on aga vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga ning mõju eelarvele aastas 216 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensioni- ja õpetajate palgatõus.

Isamaa lubab suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist. See tähendaks ministeeriumi arvutustel negatiivset mõju eelarvele 113 miljonit eurot aastas.

Reformierakond lubab tõsta pensionit, kehtestada 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine ning põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine - need on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt erakonna kalleimad lubadused.

Vabaerakonna kallimad lubadused on seotud pensionireformiga ja tulumaksu muudatustega; erinevalt teistest erakondadest on Vabaerakond toonud välja lubadustele ulatuslikke katteallikaid.

Keskerakond lubab kiirendada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-rajalisena vajadusel laenuraha kaasates. Selle negatiivne mõju eelarvele oleks ministeeriumi hinnangul aastas 200 miljonit eurot.

Eesti 200 lubab muuhulgas kehtestada aktiivse ettevõtlustulu teenijatele sotsiaalmaksu põranda, mis võib aga ministeeriumi hinnangul tuua kaasa senisest suurema tulude varjamise.

Endine Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus tegi Riigikogu kontseptuaalses välispoliitilises arutelus mitmeid ettepanekuid suhete edasiseks halvendamiseks Venemaaga.

Kui kuulus Bulgakovi tegelaskuju Šarikov tahtis kõik laiali jagada, siis Eesti poliitik Urmas Reitelmann otsustas rahva hüvanguks kõik kinni panna. No kui mitte just kõik, siis vähemalt portaali Sputnik Eesti.

Politoloog, inimõiguste aktivist ja Eesti parlamendi liige jagasid oma hinnanguid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja avaldusele valmisolekust sulgeda Sputnik Eesti toimetus.

Konservatiivid sulgeksid võimule tulles Sputnik Eesti toimetuse Tallinnas, kuna väidetavalt ähvardab see riigi julgeolekut, teatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Urmas Reitelmann Vikerraadio valimisdebati ajal oma partei programmilist meediapoliitikat tutvustades.

Justiitsminister Urmas Reinsalu leiutab eelseisvate parlamendivalimiste eel üha uusi viise, kuidas valijatele oma ägedat kommunismivastasust ja kooparussofoobiat näidata.

Valimiskampaaniad on lõpusirgel, on alanud ka poliitilise välireklaami keeld ning Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ja Õiguskantsleri kantseleiga manitsevad koole, poliitikuid ja avalikkust valvsusele – praegu on eriti oluline jälgida, et haridusasutused säilitaks poliitiliselt neutraalset keskkonda.

Riigikogu 101 liikmest 15 ei kandideeri uuesti 3. märtsi riigikogu valimistel. Nende seas on näiteks Anne Sulling, Maire Aunaste, Jüri Adams, Urve Palo ja Krista Aru.

Erakonnad esitasid Riigikogu valimiste läbiviimiseks Tallinna linnas moodustatavasse 85 jaoskonnakomisjoni kokku 289 liikmekandidaati.

Majandusminister Kadri Simson Keskerakonnast ja Kristen Michal Reformierakonnast tunnistasid, et mõlema erakonna valimisplatvormis on ühiseid seisukohti ning nad ei välistanud kahe erakonna võimuliitu. Samas ei jõua nad ühele nõule astmelise tulumaksu osas.