Antud veebileht kasutab „küpsiseid“ (cookie’sid), et parandada saidi tööd ja teie kasutajakogemust. Küpsiste abil kogume ja salvestame me ajutiselt mõningaid kasutajaandmeid. Küpsiste seadistust saate te muuta oma brauseris. Detailsema info leiate Konfidentsiaalsuspoliitikast.
Venemaalt võeti viis aastat tagasi riigi õigused ENPA-s sündmuste tõttu Ukrainas ja Krimmis. 2019. aasta juunis taastati kõik Venemaa delegatsiooni õigused, mis kutsusid esile Ukraina, Poola, Gruusia ja Baltimaade juhtkonna protesti. 2019. aasta oktoobris ühinesid Baltimaad, Gruusia ja Ukraina ENPA-s Venemaa-vastaseks koalitsiooniks nimega "Baltic Plus".
Selle asemel et tegelda oma maa arendamisega raiskab Eesti, Läti ja Leedu juhtkond aega mõttetule vastuseisule Venemaaga ENPAs, arvab Venemaa riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin.
Need seltsimehed just selleks moodustasidki parlamentaarses assamblees eraldi sektsiooni, et seal õhkkonda rikkuda. Nad tegelevad sellega ka väljaspool Strasbourgi. Sest selleks nad ju tehtigi sanitaarvööndiks Venemaa ümber, et see pööraks neist nina kõrvale.
Venemaal hinnati russofoobse rühma Baltic Plus moodustamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) kui destruktiivset algatust, mis ei vasta assamblees valitsevale koostöövaimule.
Tundub, et ENPA-s moodustus opositsioon. Mitteametlikku rühma "Baltic Plus" kuuluvad Ukraina, Läti, Leedu, Eesti ja Gruusia, kes ei ole rahul, et Venemaa assambleesse naasis.
Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni liige Igor Morozov kommenteeris ENPA 70. aastapäeva tähistava sündmuste Eesti, Leedu, Läti ja Ukraina soovitud boikoti võimalikke tagajärgi.
Eksperdi sõnul on katsed takistada Venemaa täiemahulist tööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees seotud hirmuga, et russofoobse retoorika osakaal antud organisatsioonis väheneb.
Kuigi otsus taastada Venemaa delegatsiooni õigused ENPA-s tehti häälteenamusega juba juunis, ei suuda Eesti uue reaalsusega kuidagi leppida ja kavatseb selle teema tõstatada organisatsiooni sügisistungjärgul.
Venemaa majandusteadlane ja politoloog Aleksandr Nossovitš rääkis Sputnik Eestile, miks Balti riikide poliitikud ei täida oma lubadustest lahkuda Euroopa Nõukogu Parlamentaarsest Assambleest.
Venemaa suhtes kõige karmima liini pooldajad on taibanud, et nende lahkumise korral kaheneb järsult tulihingeliste Moskva vastaste hulk. Seega pöördub protest venelaste ENPA-sse naasmise vastu hoopis russofoobide eneste vastu.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ei jätnud oma Taani kolleegi Jeppe Kofodit ametisse astumise puhul õnnitledes kasutamata võimalust kaevata talle Venemaa peale, kelle õigused on ENPA otsustanud täielikult taastada.
Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski pidas võimalikuks, et Venemaa ei tasu ENPA-le kahe eelmise aasta eest niinimetatud "võlga" kogusummas 55 miljonit eurot.
Tänavuste Euroopa Nõukogu maksete kogusummaks oli üle kolmekümne miljoni euro. Eelmiste aastate osamaksete tasumise kohta ei ole midagi teatatud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu arvates peaks Eesti ENPA-st mitte ainult kõrvale jääma, vaid lõpetama ka organisatsiooni liikmemaksude tasumise. Kuid üks partei ei saa sellise otsuse eest vastutust võtta.
Eduard Tinn jagas oma seisukohta küsimuses, kas Balti riikidel, eriti Eestil, tasub juuksekarva lõhki ajada, kui jutt käib "slaavlaste konfliktist" — pingetest Ukraina ja Venemaa suhetes.
Poliitikateaduste doktor professor Aleksandr Gussev kommenteeris Sputnikule antud intervjuus mitme riigi demonstratiivset keeldumist ENPA juunikuu istungil osalemisest protestiks Venemaa delegatsiooni volituste taastamise vastu selles organisatsioonis.
Eesti parlamendisaadikute poolt koos Ukraina, Gruusia, Läti, Leedu, Slovakkia ja Poola kolleegidega ENPAs korraldatud protestiaktsioon seoses otsusega Venemaa õigused täiel määral taastada osutus pelgalt poliitiliseks PR-sammuks.
Euroopa poliitikud, kes lubasid ettevõtjaile, et kõik kahjumid kompenseeritakse pärast Venemaa murdmist, jõudsid järeldusele, et Moskva võitis vastasseisu ja trofeede jagamine jääb ära, selgitas poliitanalüütik Rostislav Ištšenko Sputnik Eestile.
Eesti elab jätkuvalt 1990. aastate reaalsuses, mil maailma poliitikast kadus ajutiselt arvamuste paljusus ning kõik allutati "ühele ainuõigele" ideoloogiale, mida dikteeris Lääne poliitiline eliit, aruleb alloleva artikli autor.
Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom kommenteeris Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hääletustulemusi, Venemaa naasmist ENPA-sse ja Eesti delegaatide eelistusi.
Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov informeerisid omalt poolt avalikkust Venemaa delegatsiooni volituste ennistamiseset Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ning esitasid oma ametkondade seisukohad selles protsessis.