01:54 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Kuhu võiksid inimesed globaalse katastroofi korral elama kolida

Kuhu võiksid inimesed globaalse katastroofi korral elama kolida

CC0 / Jake Young
Kasulik
lühendatud link
17040

Maakera rahvastik kasvab kiiresti ja varsti läheb inimkonnal meie planeedil kitsaks. Tulevikuvaatlejad käsitlevad kõige tõenäolisema tulevikustsenaariumina Päikesesüsteemi koloniseerimist.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Pole välistatud, et inimestel tuleb asuda tegelema nn terraformeeringuga – teiste planeetide pinnase tehisliku ümberkujundamisega, edastab RIA Novosti.

Tulistada Marssi

2015. aasta septembris tegi Elon Musk ühes humoristlikus telesaates esinedes ettepaneku pommitada tuumalõhkepeadega Marsi pooluseid. Tema arvates võimaldab see planeedi pinnalt kuiva jää süsihappegaasist kiiresti välja aurustada.

CO2 satub atmosfääri ja tekitab kasvuhooneefekti. Õhusoojus ja -rõhk hakkavad järjepanu kasvama, jääväljad kiiresti sulama ja võib-olla ilmub pinnale vedel vesi. Seejärel saab Marsile saata üherakulised vetikad ja oodata, kuni need loovad seal atmosfääri, mis on inimesele sobiv. Selleks kulub mitu tuhat aastat.

Muidugi tegi Musk nalja. Maal lihtsalt ei jätku piisavalt tuumarelvi, et Tesla rajaja plaan toimida saaks. Punase planeedi pinda soovitavad teadlased soojendada teiste meetoditega. Näiteks kõlsata Marssi asteroidiga või kasutada hiigelsuurt orbitaalpeeglit, mis koondaks päikeseenergia ja suunaks selle Marsi pooluste jäämütsidele. Kuid tehnoloogia tänase arengutaseme puhul on kõik need stsenaariumid tegelikult teostamatud.

Liiatigi võivad kõik jõupingutused Marsi elamiskõlblikuks muutmisel osutuda asjatuiks, leiavad Colorado Ülikooli teadlased. Olles analüüsinud seadmetelt Mars Reconnaissance Orbiter ja Mars Odyssey saadud andmeid, jõudsid nad järeldusele, et Punasel planeedil – nii kivimites kui polaarjäämütsides – ei ole atmosfäärikihi moodustamiseks piisavalt süsihappegaasi.

Марсоход Rover
CC0 / wikimedia
Marss.

Seevastu Marsile koloonia rajamisest unistav Elon Musk, oletab, et Marsi pinnasesse on imendunud tohutu kogus süsihappegaasi. Planeedi kuumutamisel toimub süsihappegaasi võimas paiskumine atmosfääri ja see käivitab terraformeerimise protsessi – Marsi muutumise Maa sarnaseks.

Sorry, Elon. There's not enough CO2 to terraform Mars: https://t.co/wZOzU4g6kD pic.twitter.com/9ITT6sPHjE

​Luua õhukiht Veenusel

Veenus seevastu nõuab jahutamist. Selle planeedi keskmine pinnatemperatuur on ligi 452 kraadi Celsiuse järgi ning rõhk umbes 90 baari. Ülejäänud osas – massi, gravitatsiooni ja päikesekiirguse taseme poolest – meenutab Veenus Maad.

Enamgi veel, Goddardi-nimelise kosmoseuuringute instituudi teadlaste arvutuste kohaselt oli Veenuse kliima umbes kaks miljardit aastat tagasi üsna sarnane Maa omaga. Planeedil olid vedelad ookeanid, temperatuuriks mõnusalt 15–17 kraadi Celsiuse skaalas.

Carl Sagan on soovitanud külvata Veenuse atmosfääri tsüanobaktereid (sinivetikaid – toim.). Tänu fotosünteesile muudavad nad süsihappegaasi orgaaniliseks aineks ja vabastavad hapniku. Tõsi küll, kas bakterid ise Veenuse karmides tingimustes ellu jäävad, on teadmata. Pealegi võtaks süsihappegaasi muutumine orgaanilisteks aineteks füüsik Martyn Foggi hinnanguil umbes miljon aastat aega.

Венера
Veenus.

Märksa kiirem viis muuta Veenus elamiskõlblikuks on paisata atmosfääri hästi palju vesinikku, et kogu selles sisalduv süsihappegaas muutuks grafiidiks ja veeks. Katalüsaatorina võib planeedi rauapuruga üle pihustada. Arvatakse, et selle tulemusel langeb rõhk kolme baarini, kasvuhooneefekt kaob ning pinnale ilmub vesi. Kõige soodsama stsenaariumi puhul katab see kuni 80 protsenti planeedist.

Ent nagu NASA John Glenni nimelise uurimiskeskuse töötajad nendivad, pole kõigist nendest meetoditest abi, juhul kui lahendata põhiprobleeme seoses väävelhappepilvedega ja liiga pika päikesepäevaga, mis mille kestus võrdub 117 Maa päevaga. Kui välja mõelda, kuidas neist ebamugavustest jagu saada, sobib Veenus terraformeerimiseks küll.

Ehitada Kuule kuppel peale

Loogilisem on muuta elamiskõlblikuks meile palju lähem Kuu. Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia teadlaste arvates võis ta minevikus olla elamiskõlblik.

Praegu pole Maa looduslik kaaslane just kõige külalislahkem koht. Temperatuur kõigub seal miinus 180-st pluss 120 kraadini Celsiuse järgi. Oma magnetvälja ei ole ning seetõttu uhab kosmiline kiirgus tema pinna viljatuks. Atmosfäärikiht on sedavõrd õhuke, et seda õieti polegi – seega on pidevalt olemas meteoriitide langemise oht.

Aga Kuu peal on üks põhilisi terraformeerimise tingimusi – vesi igikeltsa kujul pooluste piirkonnas. 2012. aastal uuris selle paiknemiskohti ameeriklaste kosmosesondi LRO pardal asunud vene neutronteleskoop LEND.

Луна
© Sputnik / Владимир Сергеев
Kuu.

Atmosfääri tagamise ja eluks vajalike lenduvate elementide (vesinik, lämmastik ja süsinik) Kuule toimetamisega seotud küsimus soovitatakse kõige sagedamini lahendada komeetide abil. Eeldatakse, et need taevakehad külvavad Kuuga põrkudes laiali gaase ja veeauru, luues niiviisi atmosfäärikihi. Löökide korral vabaneb ka Kuu regoliidis (pinnakattes – toim.) sisalduv vesi ja pinnal moodustuvad looduslikud veekogud. Komeetidelt saadavate tõugete levi aga kiirendab Kuu pöörlemist, mis aitab kaasa atmosfääri säilimisele.

Kuid Kuu taevakehadega pommitamine võib riivamisi Maad kahjustada. Ohutum võimalus oleks muuta elamiskõlblikuks vaid väike osa tema kaaslasest.

NASA teadlased soovitavad luua Schackletoni kraatris, kus mõned aastad tagasi avastati veest moodustunud jääd, vastav mikrokliima, kus kasvaksid taimed ja oleks hingamiseks kõlbav õhk. Esialgu võtavad selle töö ette robotid – püstitavad kupli ja paigaldavad päikesepaneelid.

Tagid:
katastroof, inimene, Marss, Kuu, Maa

Peamised teemad