00:25 27. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1819
  • RUB90.2935
Välisuudised
lühendatud link
51 0 0

Ukraina ajakirjaniku Olena Prõtula nimi on juba teist korda pärast julmi mõrvu meedias esile kerkinud. Pavel Šeremet lasti õhku autos, mis kuulus Prõtulale. Georgi Gongadze rööviti 2000. aastal temakoduuksest väljudes.

ТАLLINN, 23. juuli — Sputnik. Rünnet Olena Prõtula, Pavel Šeremeti elukaaslase ja väljaande Ukrajinska Pravda juhi vastu, kelle autos tuntud ajakirjanik kolmapäeval pommiplahvatusega tapeti, käsitlevad Ukraina õiguskaitseorganid ühe mõrvaversioonina.

Šeremet hukkus Kiievis kolmapäeva hommikul autos toimunud pommiplahvatuse tagajärjel, olles teel raadiojaama Radio Vesti, kus ta töötas saatejuhina.

Auto kuulus Olena Prõtulale.

Meedia kirjutab, et viimastel aastatel olid Šeremet ja Prõtula lähedastes suhetes, teatab Valgevene Sputnik. Eksperdid mõistatavad, kui sageli oli Šeremet selle auto roolis, ja toovad paralleele teise ajakirjaniku julma tapmisega Ukrainas.

Kui 2000. aastal tapeti Georgi Gongadze, oli Olena Prõtula nimi täpselt samaviisi ajalehtede avaveergudel. Gongadze rööviti siis, kui ta oli just väljunud Prõtula majast.

Enne ajakirjandusse tulekut jõudis Olena abielluda ja töötada insenerina. Ajakirjandusse sattus ta tänu oma tolleaegsele mehele, kes, olgugi koos temaga lõpetanud Odessa polütehnilise instituudi, ei suutnud vait olla, kui nägi, kuidas 90-ndate algul Sevastoopolis jagati Musta mere laevastikku.

Алена Притула.
© Фото : скриншот Facebook
Olena Prõtula.

„Sevastoopolis ei olnud ilmselt ühtegi inimest, kes võinuks kirjutada konfliktist Ukraina kodaniku vaatevinklist. Minu endine mees oli justnimelt niisugune inimene. Ta hakkas kirjutama väikesi nupukesi algul Ukraina Nooruses (Ukrainu Molodu), hiljem kaastöid Vabadusraadio ukraina toimetusele, ja tasapisi tõmbas mindki kaasa.

Töötasime korrespondentidena Sergei Naboka infoagentuuris UNIAR, Reutersi kirjasaatjatena, hiljem tulime Interfax-Ukrainasse," lausus Prõtula ühes hilisemas intervjuus.

Seejärel tuli Kiiev ja töö presidendi pressiesindajana: mitu aastat valgustas Prõtula Leonid Kutšma ja tema administratsiooni tegevust. Koos Georgi Gongadzega sooritatud USA-reisi tulemusena sündis nende ühine projekt — internetiväljaanne Ukrajinska Pravda. See oli mõeldud platvormina, kus võiks avaldada küllaltki tõsikriitilisi materjale presidendi ja tema lähiringi kohta. Gongadze asus peatoimetajaks, Prõtulast tema asetäitjaks. Hiljem kirjutati meedias, et nende omavahelised suhted ei olnud üksnes tööalased.

Gongadze astus valjuhäälselt välja tsensuuri vastu Ukraina meedias, kuid kadus poole aasta möödudes Ukrajinska Pravda avamisest — astus Prõtula kodu uksest välja ja kadus. Tema ilma peata keha leiti kahe kuu pärast.

Ka siis, nagu nüüdki Pavel Šeremeti puhul, hoidus Olena Prõtula mis tahes kommentaaridest. Isegi 10 aastat hiljem on ta hoolikalt sõnu valinud — avaldanud vaid lootust, et kunagi saab tõde sellest kuriteost avalikustatud.

„Ma usun üleüldisesse õiglusesse. Võib-olla ma ei elagi selle hetkeni, kuid ma olen kindel, et kunagi selgitatakse tõde välja. Isegi kui see ei juhtu lähimas tulevikus ega kohtuliku uurimise käigus. Ma olen kindel, et inimesed, kes sellest midagi teavad, räägivad kunagi ära, mis tegelikult toimus," tunnistas Prõtula ajakirjanikele.

Praegusel ajal on Prõtula jätkuvalt Ukrajinska Pravda omanik ja ajakirja Focus reitingutabelis satub ta järjekindlalt 100 kõige mõjukama Ukraina naise hulka. Peatoimetaja ametikohast loobus ta kaks aastat tagasi, ehkki projekt on jätkuvalt edukas. Uuringufirma Gemius andmeil 2015. aasta oktoobrist oli Ukrajinska Pravda ukraina uudisteportaalide hulgas loetavuselt kolmandal kohal, jäädes alla vaid „Vaatlejale" ja „Tsensor.Netile". Nende veebilehtede külastuste hulk on praeguseks hetkeks jõudnud 56 miljonini.

Kuus versiooni Šeremeti mõrva kohta

Ukraina julgeolekuteenistuse juhi nõunik Juri Tandit teatas, et antud hetkel on õiguskaitseorganitel vaatluse all kuus versiooni ajakirjanik Pavel Šeremeti tapmise motiividest.

„Neid (versioone — toim.) on juba kuus. Kuid nimetada saan ainult nelja," teatas Tandit telekanali „112 Ukraina" õhtustes uudistes.

Nende seas on Šeremeti kutsealane tegevus, isiklik vaen või isiklikud suhted, „Vene jälg" ja rünne Olena Prõtula vastu. Julma mõrva uurimisse on kaasatud FBI.

Venemaa välisministeerium teatas, et on küünilisest mõrvast vapustatud. Ametkond loodab, et ajakirjanike karistamatute tapmiste ahel Ukrainas saab siiski katkestatud. Moskvast teatati ühtlasi, et „nagu seda tänase Ukraina tegelikkuses sageli juhtub, leidus otsekohe neid, kes oma russofoobiaga mürgitatud teadvuses käigupealt „tuvastasid" selles julmas veretöös mingisuguse „Vene jälje".

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova märkis sotsiaalvõrgustikus, oma Facebooki-postituses, et Venemaad püüavad Šeremeti tapmises süüdistada need, kes „Maidani ažiotaaži" rüpes on olukorra Ukrainas destabiliseerinud.

„Vaenlane on kindlaks määratud — Venemaa. Tema eesmärk on määratletud sama operatiivselt ja tingimusteta — olukorra destabiliseerimine Ukrainas. Ja seda räägivad inimesed, kes tulid võimule nimelt riigi olukorra destabiliseerimise tulemusena," kirjutas Zahharova oma Facebooki-postituses.

„Sedasama olukorda destabiliseerisid nad pikka aega, metoodiliselt, perioodiliselt Maidani ažiotaaži sukeldudes. Hea oleks olnud kõigi nende suust, kes täna Kiievis räägivad olukorra destabiliseerimise ohust riigis, kuulda neidsamu sõnu detsembris 2013 — veebruaris 2014. Kuid siis deklareerisid nad risti vastupidist," lisas Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja.

Pavet Šeremet oli vene, valgevene ja ukraina teleajakirjanik. Ligi kümme aastat töötas ta Venemaa televisioonis, sealhulgas Esimeses Kanalis. Viimased viis aastat elas Kiievis, töötas internetiväljaandes Ukrajinska Pravda ning raadiojaamas Radio Vesti.

 

Samal teemal

Kaljurand mõistis teravalt hukka rünnaku Ukraina ajakirjaniku vastu
Kiievis hukkus ajakirjanik

Peamised teemad