18:23 29. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Välisuudised
lühendatud link
32 0 0

Prantsuse valitsus teatas laupäeval plaanist pikendada eriolukorda järgmise aasta presidendivalimistesse järgsesse aega, viidates pühasõdalaste rünnakute ohul valimiste ajal.

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. Prantsusmaal kehtib eriolukord alates 2015. aasta 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest, milles hukkus 130 inimest, vahendas BNS.

Prantsuse presidendivalimiste esimene ja teine voor peetakse vastavalt 23. aprillil ja 7. mail. Juunis peetakse parlamendivalimised. Valitsus soovib pikendada eriolukorda 15. juulini.

Eriolukorra pikendamine vajab parlamendi heakskiitu ja senat arutab seda neljapäeval.

Prantsusmaa politseiauto
© AFP 2019 / PHILIPPE HUGUEN

"See valimiskampaania periood, mis hõlmab mõistagi arvukaid avalikke kohtumisi ja üritusi, toob kahjuks kaasa kõrgendatud rünnakuriski," ütles vastne peaminister Bernard Cazeneuve valitsuskabineti kohtumisel.

Eriolukorda, mis annab politseile lisavolitused läbiotsimiste ja kahtlustatavate koduaresti panemiseks, on juba neli korda pikendatud.

Cazeneuve sõnas, et eriolukord peab "hõlmama kõiki valimisoperatsioone", ja hoiatas isikute eest, "kes tahavad anda hoobi meie demokraatlike väärtuste ja vabariiklike põhimõtete südamesse".

Pikendamine 15. juulini annaks järgmisele presidendile võimaluse hinnata julgeolekuolukorda ja eriolukorda vajadusel pikendada, lausus peaminister.

Senine siseminister Cazeneuve kinnitati peaministriks teisipäeval pärast seda, kui peaminister Manuel Valls lahkus ametist, et pürgida sotsialistide presidendikandidaadiks.

Prantsusmaal nurjati terrorirünnak

Eesti Sputnik kirjutas varem, et Prantsuse terroritõrjepolitsei vahistas novembris Strasbourg'is ja Marseille's seitse kahtlusalust ning nurjas sellega terrorirünnaku, sellest teatas Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve.

Cazeneuve'i sõnul polnud seitsmest kahtlusalusest kuus julgeolekujõududele teada. Kahtlusalused olid pärit Prantsusmaalt, Marokost ja Afganistanist, ütles minister. Nende kinnipidamine "lubas meil vältida pikalt kavandatud koordineeritud terrorirünnakut mitmele sihtmärgile meie pinnal", lisas siseminister. Cazeneuve ei täpsustanud rünnaku sihtmärki, kuid ütles, et kinnipidamisele eelnes kaheksa kuud kestnud juurdlus.

Novembris korraldatud haarangud on seotud enne juulis toimunud 2016. aasta jalgpalli Euroopa maailmameistrivõistlust tehtud vahistamistega. Kinnipidamised leidsid aset viis päeva enne Strasbourg'i kuulsa jõuluturu avamist. Jõuluturule tulevad kokku tuhanded inimesed üle Euroopa ning 2000. aastal nurjati ürituse vastu suunatud terrorirünnak. 

Kohalikud ametnikud on hoiatanud, et üritus võib tõsise ohu korral ära jääda. "Terrorioht pole meie territooriumil kunagi olnud sedavõrd kõrge," lausus Cazeneuve. "Nullilähedast riski ei ole võimalik tagada ja igaüks, kes seda lubab, valetab prantsuse rahvale."

Europol eeldab islamisõdalaste uusi rünnakuid

Euroopa agentuur Europol nendib, et ЕL-i riikides viibib praegu mitukümmend IS-i ettevalmistusega sõdalast, kes on valmis sooritama tapatalguid kõige rahvarohkemates avalikes paikades.

Еuroopas, ennekõike Prantsusmaal on oodata IS-i sõdalaste uusi terrorirünnakuid. Europoli terrorismivastase võitluse üksus tõdeb, et peamine oht lähtub niinimetatud Islamiriigist (sama mis Daesh, EL-is, USA-s ja Venemaal keelatud), kuid ei välista ka võimalikke rünnakuid Al-Qaida ja An-Nusra poolt.

Agentuur eeldab, et EL-i riikides võib praegu viibida mitukümmend islamisõdalast, kes on suutelised ette valmistama ja täide viima kallaletunge eurooplastele. Eriti suurt ohtu aga kujutavad endast ettearvamatud rünnakud üksiküritajate, IS-i salajaste ja fanaatiliste toetajate poolt, kes ei ole terroristidega organisatsiooniliselt kuidagi seotud. 

Europol nendib, et aina enamatel juhtudel on terrorirünnakute sihtmärgid valitud ilma mingi sümboolset tähendust silmas pidamata — ja ohvriteks võivad osutuda mitte ainult politseinikud või sõjaväelased, vaid ka kõige tavalisemad reakodanikud. Kusjuures Brüsseli ja Pariisi elanikud on seda taibanud ka ilma politseiliste ekspertide abita.

Islamisõdalaste ülesanne seisneb selles, et tappa võimalikult palju inimesi sellises kohas, kus terroriakt pälvib kõige enamal määral meedia tähelepanu. Sellest vaatenurgast lähtuvalt jäävad sõdalaste jaoks muidugi eelistatumaiks sihtmärkideks EL-i kõige suuremad ja tegusamad riigid — Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Suurbritannia.

Aga arvata, et liidu väikeriigid, kaasa arvatud Eesti, võiks magada rahulikult, oleks saatuslik viga. Nagu Eesti Sputniku ekspert Villem Rooda mõne aja eest kirjutas, võib džihadist rünnata seal, kus peab seda võimalikuks ja mugavaks. Mitte ükski Euroopa riik ei tohiks arvata, et islamisõdalaste rünnakud neid ei ähvarda.

Europol märgib, et džihadistide rünnakute arv on kerkinud 4-lt 2014. aastal 17-ni 2015. aastal, kinnipeetud terroristide hulk aga kasvas 395-lt 2014. aastal 667-ni 2015. aastal, mis näitab Euroopa eriteenistuste tegevusaktiivsuse tõusu ja ühtlasi ohtude ulatust, mida neil tuleb tõkestada.

Välisministeerium soovitab välismaal olles ettevaatlikuks jääda

Välisministeerium soovitab Eesti elanikel välismaal käies säilitada ettevaatlikkus. "Terrorismioht püsib jätkuvalt, seega palub ka välisministeerium oma kodanikel olla pühadega seotud pidustustel, üritustel ja vabaõhuturgudel ettevaatlikud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

Tagid:
pikendamine, eriolukord, terrorismioht, valimiskampaania, Bernard Cazeneuve, Prantsusmaa

Peamised teemad