11:06 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Välisuudised
lühendatud link
2901

USA föderaalne apellatsioonikohus keeldus ennistamast president Donald Trumpi vastuolulist niinimetatud reisikeelu määrust ning jättis määruse ajutise peatamise kohtuotsuse jõusse

TALLINN, 10. veebruar — Sputnik. USA föderaalne apellatsioonikohus keeldus neljapäeval ennistamast president Donald Trumpi vastuolulist niinimetatud reisikeelu määrust, mis sulgenuks Ühendriikide piirid seitsme peamiselt moslemienamusega riigi elanikele või põgenikele, ning jättis määruse ajutise peatamise kohtuotsuse jõusse, vahendas BNS.

"Jääme seisukohale, et valitsus ei ole veenvalt tõestanud edu tõenäosust oma apellatsiooni sisu osas, samuti ei ole valitsus veenvalt tõestanud, et tõkendi rakendamata jätmine võiks tekitada heastamatut ülekohut," seisis San Francisco apellatsioonikohtu otsuses. Teisisõnu tähendab see, et valitsus ei suutnud põhjendada, miks peaks presidendi määrus jõustuma viivitamatult.

Ehkki valitsus nõudis, et määrus tuleb kriisiolukorra printsiibist lähtuvalt ennistada, lükkas kohus administratsiooni nõude tagasi. See tähendab, et alamastme kohtu langetatud reisikeelu peatamise otsus jääb hetkel jõusse.

Trump vastas kohtu otsuse teatele kiirelt "karjuva" säutsuga Twitteris: "KOHTUS NÄEME, MEIE RIIGI JULGEOLEK ON KAALUL!"

Järgmine apellatsioon viib kaasuse juba ülemkohtusse ning asetab lahendi leidmise nelja konservatiivse ja nelja liberaalse kohtuniku kätesse, sest üheksas kohtunikuamet seisab hetkel veel tühjana. Ehkki Trump esitas oma kandidaadi, Neil Gorsuchi, ei ole teda veel jõutud ametisse kinnitada.

San Francisco apellatsioonikohtu kolm kohtunikku pidasid teisipäeval uudisteagentuuri AFP kohaselt "tülihimulise" istungi, millel Trumpi administratsiooni esindanud advokaat väitis, et vastuolulist määrust õigustavad rahvusliku julgeoleku alased põhjused.

Apellatsioonikohus märkis, et teatud aspektid avalikus huvis soosisid kaasuses mõlema osapoole seisukohti ning et määrus on toonud endaga kaasa "massilise tähelepanu".

"Ühest küljest on avalikkusel tohutu huvi riikliku julgeoleku vastu ja valitud presidendi võimelisuses seadustada poliitilisi seisukohti," seisis otsuses. "Teisest küljest on avalikkusel samuti huvi piiranguteta reisimise vastu, perekondade üksteisest lahutamise vältimise vastu ja diskrimineerimisvaba elu vastu."

Mõlemad pooled seisid istungil aga silmitsi karmide küsimustega. Kohtunikud seadsid küsimärgi alla administratsiooni väite, mille kohaselt oli reisikeelu aluseks terrorihirm. Ent samas kahtlesid kohtunikud ka osariikide argumendis, mille kohaselt võtab reisikeeld sihikule moslemid. 

President George W Bushi ametisse määratud kohtunik Richard Clifton märkis, et tal on raske mõista, miks peaksid nad religioonipõhiselt lähenema antud kaasusele, kuna enamikku moslemeist antud määrus ei mõjuta.

Trumpi reisikeeld laieneks vaid umbes 15 protsendile maailma moslemeist, ütles kohtunik enda arvutusele tuginedes.

Trumpi moslemikeeld on jätnud sajad jeemenlased Djiboutisse lõksu, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

"Kas valitsus on toonud välja tõendeid, mis seostaksid nimetatud riigid terrorismiga?" küsis president Barack Obama ametisse määratud kohtunik Michelle T. Friedland justiitsministeeriumi advokaadilt.

Pärast reisikeelu määruse peatamist teatas välisministeerium viivitamatult, et seitsme kõnealuse riigi — Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia, Sudaani ja Süüria — elanikud, kel on kehtiv viisa, saavad reisida Ühendriikidesse.

Kohus lükkas ühtlasi tagasi ka administratsiooni väite, nagu poleks apellatsioonikohtul pädevust presidendi määrusi läbi vaadata.

Houstonis asuva Lõuna-Texase Õiguskolledži professor Josh Blackman nimetas "miljoni dollari küsimuseks", kas Trumpi valitsus ka reaalselt esitab apellatsiooni ülemkohtule, kuna eksisteerib võimalus, et vaid kaheksa kohtunikku võivad hääletusel jõuda patiseisu, mis omakorda tähendaks, et alamastme kohtu otsus jääks jõusse.

"Eksisteerib selgesti tajutav risk liikuda asjaga edasi liiga kiirelt," ütles Blackman. "Ent me ei mängi normaalaega ning Donald Trump on äärmiselt tormakas. Ta võib üle trumbata, andestage mu kõnekujund, normaalaja reegli."

Ka poliitikud reageerisid kiirelt ja ootuspäraselt — paljud vabariiklased laitsid ja demokraadid kiitsid apellatsioonikohtu otsust.

Senati demokraatide vähemuse liider Chuck Schumer säutsus Twitteris, et president peaks suutma lugeda eelseisvat hukatust kuulutavat tunnusmärki, jätma nimetatud määrusettepaneku, käärima käised üles ja leidma tõelise, parteiülese plaani tagada kõigi ameeriklaste turvalisus.

Trump allkirjastas määruse, mis peatab kõigile põgenikele riikipääsu vähemalt 120 päevaks, Süüria põgenikele määramata ajaks, ning Iraani, Iraagi, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni kodanikele Ühendriikidesse reisimise 90 päevaks. 

USA föderaalkohtunik külmutas ajutiselt Ühendriikide presidendi reisikeelu seitsme moslemienamusega riigi kohta, teatas kohalik meedia möödunud laupäeval. Washingtoni osariigis asuvas Seattle´i linnas tegutseva James Robarti otsus jõustus koheselt kõikjal Ühendriikides.

Valge Maja nimetas külmutamist muu hulgas vastutustundetuks ja häbistavaks käitumiseks ning lubas võidelda Seattle´i föderaalkohtuniku poolt kehtestatud president Donald Trumpi sisenemiskeelu üleriigilise ajutise peatamise vastu.

Rahvusvahelised lennufirmad asusid laupäeval täitma USA presidendi Donald Trumpi määrust piirata seitsme moslemiriigi elanike reisimist Ühendriikidesse
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Ajutise keelu kehtimise ajal kavandas uus Trumpi administratsioon uut immigratsioonipoliitikat, mis uue presidendi hinnangul täidab tema kampaanialubaduse, mille kohaselt tuleb rakendada moslemienamusega riikide kodanike suhtes äärmiselt ranget kontrolli ja muuta Ameerika turvaliseks radikaalsete islamiterroristide suhtes.

"Ameerika on uhke immigrantide riik ning me jätkame kaastunde näitamist neile, kes põgenevad allasurumise eest, kuid me teeme seda, kaitstes meie kodanikke ja piiri. Ameerika on alati olnud vabade maa ja vaprade kodu," ütles Trump ebaharilikus ametlikus avalduses.

"Selgituseks, see ei ole moslemite keeld, nagu meedia on sellest ekslikult teada andnud. See ei ole küsimus religioonist, see on terrorismist ja meie riigi hoidmisest turvalisena," ütles Trump, lisades, et tema määrus ei puudutanud rohkem kui 40 moslemiriiki.

"Olukorrad, mis eksisteerivad täna osas Prantsusmaast, osas Saksamaast, Belgias jne ei ole olukorrad, mille sarnast me Ühendriikides sooviksime näha — teatud laadi suurt ja alalist terroriohtu, mitmemõõtmelist ja mitut põlvkonda hõlmavat, mis muutuks Ameerika elu püsivaks tunnuseks," märkis Trumpi administratsiooni ametnik.

Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer nimetas Trumpi määrust "seaduslikuks ja kohaseks" ning lisas, et selle eesmärk on "kaitsta isamaad, milleks presidendil on põhiseaduslik õigus ja vastutus".

Ühendriikides oli 2016 rekordaasta migrantide arvu poolest neist seitsmest riigist. USA on neist riikidest alates 2007. aastast võtnud vastu 270 000 immigranti.

Tagid:
keeldumine, ennistamine, vastuoluline, reisikeeld, määrus, põgenik, apellatsioonikohus, Donald Trump, USA

Peamised teemad