21:48 25. September 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Poola tahab oma sõltumatuse nimel kaevata kanali läbi Balti maakitsuse

Poola tahab oma "sõltumatuse" nimel kaevata kanali läbi Balti maakitsuse

© Foto: Urząd Morski
Välisuudised
lühendatud link
16062

Poola plaanid rajada kanal läbi Balti maakitsuse (poola keeles Mierzeja Wiślana) tekitavad ärevust ökoloogides, kes peavad projekti puhtpoliitiliseks

TALLINN, 2. märts — Sputnik. Poola Seim võttis 24. veebruaril häälteenamusega vastu seaduse Kaliningradi lahte Gdanski lahega ühendava kanali rajamisest.

Projekti, maksumusega 250 miljonit dollarit positsioneeritakse ka investeeringuna riigi kaitsevõimesse ja julgeolekusse. Ehitusega tahetakse alustada 2018. aastal ja see lõpeb nelja aasta pärast, teatab Sputnik Latvia.

Kaliningradi lahte eraldab Balti merest 65 kilomeetri pikkune maakitsus. Selle põhjaosa — 35 kilomeetrit — kuulub Venemaale, ülejäänu on aga Poola territoorium. Laevad saavad sõita lahest merele kitsa väina kaudu, mis asub Venemaa territooriumil.

Käesoleval ajal reguleerib laevaliiklust Balti merel Moskva ja Varssavi vahel sõlmitud erikokkulepe. Ühe laeva läbisõit maksab Poolale 50 eurot. Kaliningradi kanalil laevaliiklust korraldavast teenistuses märgiti, et "kõigi nende aastate jooksul pole Poola laevade läbisõiduga seoses tehtud ühtegi etteheidet".

Ökoloogide kartused

Poola plaanidega on teinud ärevaks Läti ökoloogiaorganisatsiooni "Läti sinine rist" juhi Arturs Plotnieksi: "Ökoloogid suhtuvad kanali rajamise ideesse äärmiselt negatiivselt.

Aktiivne ja jõhker sekkumine looduslikesse protsessidesse viib reeglina väga kurbade tagajärgedeni. Piisab, kui meenutada, et niisutussüsteemide rajamine tõi kaasa Araali mere kuivamise.

Ma ei ütle, et kanali pärast kuivab ära see osa lahest, mida Balti maakitsus muust "suurest veest" eraldab. Aga! Sajanditega on seal kujunenud unikaalne looduskliima: nii maakitsusel endal, selle kallastel, kui ka selle põhja juures. Kui osa maakitsusest muuta saareks, võivad sellel olla absoluutselt ettearvamatud tagajärjed."

"On alust väita, et Poola poliitilise otsuse pärast hävitatakse unikaalne loodusobjekt. Saar, kui see tekib, lihtsalt uhutakse ära: kaldad vähenevad üha ja samaaegselt hukkub seal olev taimestik ja loomastik. Ja mis toimub lahe ökosüsteemiga? Praegu ei ütle seda täpselt keegi, kuid tagajärjed võivad olla pöördumatud," räägib Arturs Plotnieks.

Asja rahaline külg

Moskva riikliku ülikooli info- ja analüüsikeskuse Balti riikide ekspert Sergei Rekeda leiab, et Poola plaan ehitada kanal läbi Balti maakitsuse ilmselt teoks ei saa.

Sedalaadi projektide mõte seisneb selles, et saada rahastust Euroopa fondidest. "Venemaast sõltumatuse saavutamise argument on Euroopa projektide lobitöös, sealhulgas Balti riikides ja Poolas, juba saanud universaalseks instrumendiks," rääkis politoloog. "Ilmselt esitatakse taotlused rahastuse saamiseks Euroopa fondidest. See on riigieelarve täitmiseks juba sissetöötatud süsteem."

Esialgu lootis Poola EL abile, kuid ökoloogide protestide tõttu rahastust ei järgnenud. Balti riikide ekspert meenutas sarnaste taristuobjektide rahastamise katseid, näiteks Leedu püüdis ehitada Kura säärele viivat silda.

Seda projekti ei õnnestunud samuti realiseerida ökoloogiaalaste etteheidete tõttu. "Eesmärk oli luua projekt, mis saaks rahastuse ja seejärel jagada vahendid ametkondade või ametnike vahel. Projekti sisul pole tähtsust, see on vaid täiendavate rahaliste vahendite saamise viis," rõhutas Rekeda.

Suveräänsuse tõestus

"Venemaast sõltumatuse" saavutamise küsimus on Poola võimude jaoks põhimõttelise tähtsusega. Juba eelmise Seimi valimiskampaania ajal tegi "Õiguse ja õigluse" partei liider Jarosław Kaczyński panuse kanali ehitamise ideele ja saavutas 2014. aasta septembris, et laevandusministeerium lülitas selle projekti prioriteetsete hulka.

Kaczyński ja tema partei seisukoht kanali ehituse küsimuses põhines väitel, et Varssavi ja Moskva vaheline laevanduskokkulepe, mis reguleeris laevade liikumisrežiimi Elblongi sadamasse, annab tunnistust sõltuvusest Venemaast.

Seades partei peaülesandeks "teha sajaprotsendiliselt, kord ja alatiseks" lõpp mistahes ähvardustele Poola suveräänsusele, eriti idanaabri poolt, ekspluateeris Kaczyński aktiivselt Balti maakitsusele kanali rajamise, samuti Poola "teatud staatuse säilitamise" ideed.

Venemaa on projekti realiseerimise vastu, kuid majanduslikud ja poliitilised momendid ei puutu siin asjasse. Venemaa Riigiduuma saadiku Andrei Kolesniku sõnul mõjutab kanali ehitus negatiivselt ökosüsteemi.

"Gdanski lahes asuvad kalade koelmud, seal on madal (kohati kuni 1,5 meetrit), mudane põhi. Kui lähedalt sõidavad läbi suured laevad, hakatakse kaldaid ja merepõhja ära uhtuma. Tuleb hakata tegelema tõsiste laevateede kindlustustöödega.

Kopp saab töötama ööpäevaringselt, see aga nõuab märkimisväärseid vahendeid," märkis Kolesnik. Tema arvates on Balti maakitsust läbiva kanal ehitamise otsus eranditult poliitiline, Varssavile ei tõuse sellest mingit majanduslikku tulu.

Veelgi enam, maakitsuse Poola osas asuvad puhkekodud, Poolas tuntud suvituskohad, mis tuleb sulgeda. "Tavalised poolakad suhtuvad sellesse ideesse skeptiliselt, kuid poliitiline eliit soovib saada dividende, et ookeanitagune onu neid kiidaks. Kuigi praegu on ka selle ookeanitaguse onuga otsad lahtised, ta võib ka mitte kiita.

Lisaks sellele ei ole EL enam nii tugev ja raha ei ole enam nii palju. See lugu ei ole päris mõistlik, isegi kui tõsta esiplaanile poliitiline aspekt," rõhutas Kolesnik. Lisaks maakitsuse ökoloogiale kannatab kalandus — kohalike elanike viljeldav peamine majandusharu.

Kanali ehitamisest saadav kahju saab olema küllaltki suur, samal ajal tulu aga üpriski kaheldav. Oma intervjuus Sputnik Latviale leidis Moskva ülikooli ajalooteaduskonna dotsent Juri Borisenjuk: "See projekt on pigem marginaalse tähtsusega, sest reaalset kahju ta Venemaale tekitada ei saa. Kuid Vene-Poola suhteid ei parandada see samuti," leidis ta.

"Ma arvan, et sisuliselt ei ole sellised projektid eriti tulemuslikud. Samas suund vastasseisule, mida Poola võimud hoiavad isegi pisiasjades, on selgelt tajutav.

Mingeid muutusi paremuse poole ei tasu oodata," räägib Borisenjuk. Ta meenutas ökoloogide proteste: "Ökoloogid protestisid nii vana valitsuse ajal ja jätkavad seda ka uue puhul. Otsuse tegemisest ja vahendite eraldamisest kuni reaalsete tulemusteni kulub aega. Seega, kui asi läheb projekti realiseerimiseni, võib ökoloogiline protest teatud osa mängida.

Eesti on kaugel. Lätil on oma merevaldused. Kuid Leedule, mis asub naabruses ja on lülitatud Balti ühtsesse laevandussüsteemi, ei ole selles projektis midagi head," ütleb ekspert.

"Kuivõrd Poola-Leedu suhted ei paista silma erilise soojusega, sest teadaolevalt on probleeme Leedus elavate poolakatega ja Vilniuse praegused võimud on selles küsimuses üsna jäikadel positsioonidel. Teiste sõnadega, Poola võimud seavad esiplaanile ennekõike oma huvid."

Tagid:
kanal, seim, Balti meri, väin, Kaliningrad, Poola

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Psühhoterapeut Vladimir Kukk rääkis portaali Sputnik Eesti lugejatele, kuidas käituda, kui olete osutunud netikurikaelte ohvriks, ja kuidas edaspidist kiusamist vältida.

    6
  • EL toidab Lätit riknenud toiduainetega, illustratiivne foto

    Oleme need, mida sööme. Õigemini need, mille ära seedisime ja alles jäi. Selles mõttes toimub Baltimaades pärast Euroopa Liitu astumist alati midagi uskumatut. Mis on ka ilmselge

    47
  • Udmurditar Mush Nadi

    Vähemusrahvuse nädala lõpuüritusel kohtus portaal Sputnik Eesti udmurditari, Valgetähe V klaasi teenetemärgi kavaleriga, sõnastuse kohaselt „kirjaniku ja tõlkijaga, kes on andnud panuse udmurdi-eesti kultuurisidemete arendamisse“

    26