02:09 28. Mai 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
USA Föderaalsele juurdlusbüroole (FBI) on Jevgeni Bogatšov maailma tagaotsituim küberkurjategija, illustratiivne foto

Venemaa luure kasutab küberkuritegevust oma huvides

© Flickr / Brian Klug
Välisuudised
lühendatud link
4521

USA Föderaalsele juurdlusbüroole (FBI) on Jevgeni Bogatšov maailma tagaotsituim küberkurjategija

TALLINN, 14. märts — Sputnik. "FBI on tema tabamise eest välja pannud 3 miljoni dollari suuruse tasu, mis on seni arvutikuritegevuse ajaloos suurim pearaha ja ta püüab välja selgitada häkkeri liikumist, lootuses ta kodumaalt, Venemaa piiridest väljudes tabada," teatab Inosmi viitega artiklile väljaandes The New York Times.

"USA-s Bogatšovile esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta laialdase nakatatud arvutite võrgustiku, eesmärgiga välja pumbata üle maailma asuvatelt pangaarvetelt sadu miljoneid dollareid," räägitakse artiklis.

"Detsembris teatas Obama administratsioon eriteenistuste ettekannetele tuginedes, et Venemaa sekkus presidendivalimistesse ja kehtestas Bogatšovile ning veel viiele isikule sanktsioonid. Õiguskaitseorganid teatasid ametlikult, et Bogatšov sattus sanktsioonide nimekirja oma kriminaalse tegevuse tõttu, mitte seoses osalusega Demokraatliku partei Rahvuskomitee serverisse sissemurdmises," öeldakse kirjutises.

Siiski on artikli autorite arvates ilmne, et Venemaa jaoks ei ole Bogatšov lihtsalt kurjategija. "Samal ajal, kui ta pangakontosid "puistas", jälgisid Venemaa võimud seda kõrvalt ja ilmselt otsisid nendes samades arvutites faile ja elektroonilist kirjavahetust," öeldakse artiklis.

"Sisuliselt püüdsid nad ühendada luureoperatsiooni ja ulatuslikku küberkriminaalset skeemi, vabanedes sellega ise tüütust ülesandest omal jõul arvutisse sisse häkkida," rääkisid ajalahele FBI ametnikud.

"Venelased tundsid erilist huvi sõjaväe ja eriteenistuste käsutuses oleva teabe vastu, mis käsitles lahingutegevust Ida-Ukrainas ja Süürias," rääkisid USA õiguskaitseorganite ja küberturvafirma Fox IT ametnikud. "Kuid paistab, et nakatatud USA arvutitest üritati pääseda ligi ka tundlikule sõjalisele ja luureinformatsioonile, sest päringutes kasutati tihti sõnaühendit "täiesti salajane" ja "kaitseministeerium"," öeldakse artiklis.

Bogatšovi sidet Vene luurega seletab asjaolu, et 33-aastane häkker ei varja ennast sugugi korrakaitsjate eest. FBI ametnike teatel elab Bogatšov Anapas rannaäärses suures korteris, tal on ilmselt veel üks korter Moskvas ning eliitautode kollektsioon. Uurijate sõnul meeldivad häkkerile merereisid ja tal on oma jaht.

Rohkemat on Bogatšovist vähe teada. "Ta oli täielik paranoik ega usaldanud kedagi," ütles väljaandele Keith Mularski, FBI Pittsburghis asuv koordinaator, kelle uurimine võimaldas 2014. aastal häkkerile süüdistuse esitada.

"Venemaal ei ole USA-ga vastastikuse väljaandmise lepingut ja kuna Bogatšov ei ole Venemaa pinnal kuritegu toime pannud, ei ole tema vahistamiseks alust," teatab ajaleht FBI ametnikele tuginedes. Üks Bogatšovi kohta käiv fraas Ukraina siseministeeriumi menetletavas kriminaalasjas, mis aitas FBI-l tema tegevust jälgida, viitab sellele, et ta "töötas FSB eriallüksuse juhendamisel"," kirjutavad autorid.

"See, et Bogatšov viibib vabaduses, on kõige kaalukam argument selle kasuks, et ta töötab Venemaa valitsuse heaks," ütles vestluses väljaandega Austin Berglas, kes kuni 2015 aastani tegeles küberkuritegevuse uurimisega FBI New Yorki esinduses. Berglase sõnul on Bogatšovi taolistele häkkerite teiseks salajaseks tööks "Venemaa eriteenistuste tellimuste täitmine, olgu selleks siis majandus- või üldspionaaž."

"Selline kokkulepe tagab Kremlile soodsa kattevarju ja lihtsa võimaluse heita pilk suurtesse arvutivõrkudesse, mis on Venemaa häkkerite poolt nakatatud," kirjutavad autorid, viidates julgeolekuekspertidele.

Väljaande sõnul kasutab Kreml mõnikord pimevõrku (i.k. dark net) või venekeelseid programme, mis on ette nähtud küberkelmusteks ja spamideks. "Bogatšovi kohtutoimiku materjalide kohaselt müüs ta FBI teatel pahavara Carding World nimelisel võrgulehel, kus vargad ostavad ja müüvad varastatud krediitkaartide numbreid ja häkkeri tööriistu."

Nagu rääkisid väljaandele turvaspetsialistid, "on erinevalt FBI-st, mis tavaliselt üritab selliseid võrgulehti sulgeda, Venemaa agendid nendesse ilmselt sisse imbunud."

"Venemaa valitsus võtab peaaegu kõik häkkereid, kelle nimed USA valitsus pärast neile süüdistuse esitamist avalikustab, jälgimise alla," rääkis autoritele Arkady Bukh, New Yorki advokaat, kes kaitseb USA-s tihti Venemaa häkkereid. "Neilt palutakse pidevalt logistilist ja tehnilist toetust," lisas jurist.

Väljaande sõnul "algas Bogatšovi häkkerikarjäär üle kümne aasta tagasi ja lõppes viirusprogrammi GameOver ZeuS loomisega, mille ta töötas välja koos poole tosina end Business Club'iks nimetava kaaslasega.

Ameerika ametnikud rääkisid, et Bogatšovi tegevuse kõrghetkel kontrollis ta 500 tuhandet kuni miljonit arvutit. "On tõendeid selle kohta, et Venemaa valitsus tundis huvi selle vastu, millised andmed nendes arvutites sisaldusid," kirjutavad autorid.

Fox IT analüütikute teatel hakkasid 2011. aastast "Bogatšovi kontrolli all olevatele arvutitele saabuma päringud mitte pangaoperatsioonide, vaid failide kohta, mis olid seotud mitmesuguste ajalehepealkirjades figureerivate geopoliitiliste sündmustega." Nii näiteks otsiti enne Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas 2014. aastal nakatatud arvutitest informatsiooni Ukraina relvajõudude täiesti salajaste failide kohta."

"Ajavahemikul 2013. aasta märtsist 2014. aasta veebruarini tehti päringuid ka inglisekeelsete dokumentide saamiseks, millest võib järeldada, et otsiti Ameerika sõjaliste ametkondade ja eriteenistuste dokumente," öeldakse artiklis.

"Asja uurinud küberjulgeoleku ekspertide sõnul pole päringute tegijaid võimalik tuvastada, kuid need polnud kuidagi seotud varguste ega kelmustega, mis motiveerisid Bogatšovi. Analüütikud teatavad: "Ainuke võimalik motiiv sai olla vaid spionaaž"."

"Ei ole teada, kas otsingutega õnnestus leida salastatud või kompromiteerivaid valitsuse materjale," öeldakse artiklis, "siiski on väga tõenäoline, et paljud sõjaväelaste ja föderaalametnike arvutid olid nakatatud."

2014. aastal viis FBi läbi ühisoperatsiooni koos poole tosina teise riigi õiguskaitseorganitega, mis võimaldas avastada Borgatšovi võrgustiku ja vabastada tema nakatatud arvutid. Uurijate sõnul peavad nad Venemaa valitsusega läbirääkimisi, et saada ametiabi Bogatšovi tabamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
pearaha, tagaotsituim, küberkurjategija, FBI, Jevgeni Bogatšov, USA, Venemaa

Peamised teemad