07:47 06. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7798
Briti parlamendi juures korraldatud rünnakus on palju vigastatuid

Briti parlamendi juures toimus mitu rünnakut

© AFP 2019 / Daniel LEAL-OLIVAS
Välisuudised
lühendatud link
6642

Suurbritannia parlamendihoone juures toimus tulistamine ja pussitamine, samuti sõitis buss Westminsteri sillal rahva sekka

TALLINN, 22. märts — Sputnik. Politsei teatel on neli inimest hukkunud, nende hulgas üks politseinik, ja vähemalt 40 saanud vigastada. Politsei tappis väidetava ründaja, vahendas ERR.

Politsei sai teate rünnakust kohaliku aja järgi kell 14.40 ajal. Terrorismivastase üksuse ametniku sõnul on praegu alust arvata, et ründajaid oli üks.

Terrorism laastab Euroopat

Terrorismi tagajärjel hukkus 2015. aastal 29 376 inimest. Terrorioht on Euroopa Liidus endiselt kõrge.

Prantsusmaal kehtib eriolukord alates 2015. aasta 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest, milles hukkus 130 inimest. Eriolukorda, mis annab politseile lisavolitused läbiotsimiste ja kahtlustatavate koduaresti panemiseks, on juba mitu korda pikendatud.

Euroopa agentuur Europol teatas möödunud aasta lõpus, et ЕL-i riikides viibib praegu mitukümmend IS-i ettevalmistusega sõdalast, kes on valmis sooritama tapatalguid kõige rahvarohkemates avalikes paikades.

Еuroopas, ennekõike Prantsusmaal on oodata IS-i sõdalaste uusi terrorirünnakuid. Europoli terrorismivastase võitluse üksus tõdeb, et peamine oht lähtub niinimetatud Islamiriigist (sama mis Daesh, EL-is, USA-s ja Venemaal keelatud), kuid ei välista ka võimalikke rünnakuid Al-Qaida ja An-Nusra poolt. 

Agentuur eeldab, et EL-i riikides võib viibida mitukümmend islamisõdalast, kes on suutelised ette valmistama ja täide viima kallaletunge eurooplastele. Eriti suurt ohtu aga kujutavad endast ettearvamatud rünnakud üksiküritajate, IS-i salajaste ja fanaatiliste toetajate poolt, kes ei ole terroristidega organisatsiooniliselt kuidagi seotud.

Europol nendib, et aina enamatel juhtudel on terrorirünnakute sihtmärgid valitud ilma mingi sümboolset tähendust silmas pidamata — ja ohvriteks võivad osutuda mitte ainult politseinikud või sõjaväelased, vaid ka kõige tavalisemad reakodanikud. Brüsseli ja Pariisi elanikud on seda taibanud ka ilma politseiliste ekspertide abita.

Islamisõdalaste ülesanne seisneb selles, et tappa võimalikult palju inimesi sellises kohas, kus terroriakt pälvib kõige enamal määral meedia tähelepanu. Sellest vaatenurgast lähtuvalt jäävad sõdalaste jaoks muidugi eelistatumaiks sihtmärkideks EL-i kõige suuremad ja tegusamad riigid — Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Suurbritannia.

Aga arvata, et liidu väikeriigid, kaasa arvatud Eesti, võiks magada rahulikult, oleks saatuslik viga. Nagu Eesti Sputniku ekspert Villem Rooda mõne aja eest kirjutas, võib džihadist rünnata seal, kus peab seda võimalikuks ja mugavaks. Mitte ükski Euroopa riik ei tohiks arvata, et islamisõdalaste rünnakud neid ei ähvarda.

Europol märgib, et džihadistide rünnakute arv on kerkinud 4-lt 2014. aastal 17-ni 2015. aastal, kinnipeetud terroristide hulk aga kasvas 395-lt 2014. aastal 667-ni 2015. aastal, mis näitab Euroopa eriteenistuste tegevusaktiivsuse tõusu ja ühtlasi ohtude ulatust, mida neil tuleb tõkestada.

Briti valitsus käivitab EL-ist lahkumise menetluse 29. märtsil

Euroopa Komisjon on valmis alustama läbirääkimisi Suurbritannia EL-ist lahkumise asjus ning ootab Suurbritannia kirja Brexiti menetluse alustamisest 29. märtsil, vahendas Sputnik Eesti esmaspäeval.

Suurbritannia peaminister Theresa May kavatseb käivitada riigi Euroopa Liidust lahkumise protsessi 29. märtsil. Suurbritannia alaline esindaja EL-is sir Tim Barrow teavitas esmaspäeva hommikul Euroopa Nõukogu peakontorit Suurbritannia kavatsusest käivitada 29. märtsil 2017. aastal Lissaboni lepingu artikkel 50.

Tagid:
vigastatud, hukkunud, rünnak, parlament, Suurbritannia

Peamised teemad