13:28 25. Aprill 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast

© AP Photo / Thanassis Stavrakis
Välisuudised
lühendatud link
1312100

Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Juba eeloleval sügisel võib EL rakendada pagulasi vastu võtmast keelduva Tšehhi suhtes karistusmeetmeid. 1600-st pagulasest on Tšehhi vastu võtnud vaid 12 inimest, teatas riigi siseminister Milan Chovanec. Tema sõnul on julgeolekuteenistuse poolt teostatud kontrollimised näidanud, et ülejäänud pagulasi vastu võtta ei tohi, vahendas ERR.

Ta usub, et EL määrab Tšehhile karistuseks trahvi, mis võib ulatuda mitme miljoni euroni, kuid isegi sellisel juhul peab riik oma seisukohale kindlaks jääma.

Itaalia ja Kreeka põgenikelaagrites viibivate migrantide taustakontroll võib kesta mitmeid kuid ja see on keeruline protsess. Samal ajal ei soovi pagulased ise kontrollimise ajaks paigale jääda, ütles Chovanec, ja see raskendab kontrolli teostamist veelgi.

Tšehhi välisminister nentis, et lõpliku otsuse peab siiski langetama valitsus, kellele ta esitleb ning põhjendab oma seisukohta.

Kaugeltki kõik riigid ei ole nõus EL-i pagulaskvootidega

Kohustuslike kvootide vastu pagulaste ümberpaigutamise osas on juba välja astunud Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia. Kvoodid kehtestas EL 2015. aastal ning need puudutavad kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, keda praegu on 28 — kuni Suurbritannia ei ole oma Brexitiga lõpule jõudnud. Kreeka ja Itaalia ajutistes põgenikelaagrites viibib 160 000 illegaalset põgenikku. Seni on õnnestunud ümber jaotada vaid mõni tuhat pagulast.

Viimaste andmete kohaselt on ainult 16 000 põgenikku saadetud Kreekast ja Itaaliast edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Sellest teavitas aprilli keskel Kreeka eurovolinik Dimitrios Avramopoulos. Ta meenutas, et kahe aastaga oleks tulnud ümber paigutada 40 000 inimest.

Ettevõtte CBOS küsitlusuuringu andmetel on 74% poolakaid Aafrikast ja Lähis-Idast pärinevate põgenike vastuvõtmise vastu. Tegemist on aprilli keskpaiga andmetega, kusjuures nende arv, kes on „otsustavalt põgenike vastu", aina kasvab. 

Stokholm
© Sputnik / Сергей Гунеев

Poola peaminister Beata Szydło on varem väljendanud ametliku seisukohta lausudes, et Visegrádi nelik, kuhu kuuluvad ka Slovakkia, Ungari ja Tšehhi, ei ole nõus pagulaste vastuvõtmise küsimuses EL-i-poolse väljapressimisega. Märtsis avaldas Praha portaal České noviny andmed EL-i migratsioonipoliitikaga rahulolematute kohta. Ligi 95% Tšehhi kodanikest arvab, et ebaseadusliku sisserändega on tarvis võidelda praegusest märksa otsustavamalt.

Euroopa tahab viia põgenikelaagrid väljapoole EL-i piire

Austria välisminister Sebastian Kurz on pakkunud välja idee luua põgenike vastuvõtukeskused väljaspool Euroopa Liidu piire — Gruusias, Egiptuses, Lääne-Balkanil.

Ta leiab, et need laagrid oleksid ÜRO Kõrgema Pagulakomisjoni toetusel suutelised sisserändajatega toime tulema. Pole kuigi oluline, kus sundpõgenikke vastu võtma hakatakse, leiab Austria minister, peaasi on, et nad kaitset saaksid.

Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák on samuti teatanud, et Euroopa Liit on huvitatud pagulaslaagrite loomisest väljaspool Euroopat. Ta põhjendab seda pagulaste ennetava kontrollimise vajalikkusega — kas nad vastavad nõutavatele tingimustele. Lajčák usub, et ideaalselt sobib sedasorti laagri rajamiseks Liibüa, kuna selle riigi kaudu jõuab Euroopasse laias laastus 90% põgenikest. 

Kui palju pagulaste vastuvõtmine maksma läheb

Pagulaste vastuvõtmise rahastamine moodustab Eestis hiigelsuure kuluartikli. Nagu rahandusministeerium on teatanud, kulutati Kreekast ja Itaaliast saabunud pagulaste Eestisse ümberpaigutamiseks 2016. aastal üle 2,5 miljoni euro. 

Nagu Tallinnas läbi viidud tänavaküsitlusest selgus, suhtuvad eestlased ja venelased migrantide-küsimusse küll erinevalt, kuid enamus arvab, et võõrsilt tulijaid ei ole siia vaja
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

See raha kulus andmete kontrollile, küsitlustele, saabunud pagulaste kohanemis- ja toetusprogrammidele, tõlketeenustele ja eesti keele õpetamise kursustele. Pagulaste eest hoolekandmine lasub põhiliselt siseministeeriumil, kaitsepolitseil ning Politse- ja Piirivalveametil.

Eesti peaminiseter Jüri Ratas on märkinud, et Eesti ei toeta EL-i kohustuslikke kvoote sisserändajate vastuvõtmiseks, kuid on valmis sõja jalust põgenevaid inimesi aitama. Ta kinnitas, et kriteeriumid nende läbikontrollimiseks riigi julgeoleku huvides on väga hoolikalt paika pandud.

Eesti on EL-i rändekava raamides kohustunud kahe aasta jooksul vastu võtma 550 sõja eest põgenenud pagulast. Vastu võetud on juba 107 inimest. Pagulaspered jaotatakse Eesti linnu pidi laiali ning nende majutamiseks eraldab riik omavalitsustele vastava raha.

Tagid:
karistusmeetmed, migrandid, kvoot, pagulased, EL, Milan Chovanec, Tšehhi

Peamised teemad