06:51 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Illustratiivne foto

Kontinent nõuab saarlastelt immigrantide õiguste tagamist

© AFP 2019 / DANIEL LEAL-OLIVAS
Välisuudised
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (132)
4231

Ühendkuningriik võib nõustuda EL nõudmisega väljastada kõikidele rohkem kui 5 aastat tagasi saareriiki elama asunud kontinentaaleuroopa riikide elanikele alalised elamisload

TALLINN, 1. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Üle 3 miljoni Ühendkuningriiki elama asunud kontinentaal-Euroopa kodanikku, sealhulgas umbes 10 tuhat eestimaalast ootavad otsust nende edasise saatuse kohta. Euroopa Komisjon esitas Briti partneritele eurooplaste õiguste kaitseks omapoolsed tingimused.

Euroopa Komisjoni juristide ettevalmistatud dokument, mis käsitleb kõikide eurooplaste — nii EL eksisteerimise aja jooksul oma elukohta muutnud kontinentaal-Euroopa kodanike, kui ka brittide õiguste aspekte, vaadati Brüsselis läbi juba 24. mail. Ka Briti pool on tõenäoliselt seda dokumenti juba mitu päeva uurinud, kuid avalikkusele tehti see teatavaks alles hiljuti ning see põhjustas elava arutelu.

Automaatne elamisluba

Brüssel nõuab Ühendkuningriiki elama asunud kontinentaal-Euroopa riikide kodanikele, kes ei ole oma kodakondsust muutnud, brittidega võrdsete õiguste tagamist ja garanteerivad kontinentaal-Euroopasse elama asunud Ühendkuningriigi alamatele siinsete elanikega võrdsed õigused. Teisiti öeldes tahab EL, et eurooplased jääksid ka edaspidi elama sinna, kuhu nad elama sõitsid ja kus nad töö on leidnud, nagu Ühendkuningriik polekski EL-st välja astunud. Londoni seisukoht ei ole esialgu selgelt formuleeritud, kuid kuningriigi poliitikud on millegipärast asunud meedias arutlema selle üle, kas Ühendkuningriik võiks EL-st lahkuda ka ilma lepet allkirjastamata või mitte.

Väärib märkimist, et tähtsuselt ja vaieldavuselt teiseks küsimuseks eelseisvatel läbirääkimistel on juba saanud raha, see tähendab summade suurus, mida EL tahaks Ühendkuningriigilt "loobumistasuna" saada. Jääb mulje, et nende miljardite hulk sõltub teatud määral Londoni valmisolekust tulla Brüsseli nõudmistele vastu nende eurooplaste õiguste osas, kes on otsustanud jääda saarele edasi ka pärast lahutust vahetamata seejuures oma passi.

Brüssel nõuab, et eurooplastel, keda Brexit tabas sealpool La-Manche'i ja kes on elanud uues elukohariigis üle viie aasta (viis aastat on briti seadusandlusest tulenev kuningriigis elatud tähtaeg, mis annab õiguse saada alaline elamisluba), oleks tagatud võrdsed õigused nende poolt valitud elupaiga riigi alaliste elanikega, isegi kui neil ei ole nende staatust kinnitavat elamisluba. Vastavad dokumendid, mis annavad õiguse konkreetses riigis elamiseks, tuleb neile väljastada tasuta, see õigus peab laienema ka kõigile nende perekonnaliikmetele ja kehtima tähtajatult.

Inimestel, kes on Ühendkuningriiki elama asunud vähem kui viis aastat tagasi (tähtaja kulgemise alguseks on praegune arutatav lahutuslepingu jõustumise kuupäev), loetakse riigis juba elatud aeg elamisloa saamiseks vajaliku kuningriigis legaalselt viibitud aja hulka.

Teiste sõnadega, ühtki kontinentaal-Euroopa elanikku, kes on asunud elama, tööle või õppima Ühendkuningriiki enne ametlikku lahutust EL-ga, ei tohiks lugeda ebaseaduslikuks immigrandiks, nad ei tohiks ilma jääda tööst, õppimisvõimalusest ega mistahes sotsiaalsetest hüvedest, nad ei peaks kandma täiendavaid kulusid enda legaliseerimiseks ega olema sunnitud muutma kodakondusust.

Peale selle nõuab Brüssel Londonilt õiguse ja võimaluste andma kontrollida Ühendkuningriiki jäävatele eurooplastele õiguste tagamist. See tähendab muuhulgas Luksemburgis asuva Euroopa kohtu jurisdiktsiooni laienemise jätkumist Ühendkuningriigile ka pärast lahutust EL-ga, mis Londonile vaevalt et meeltmööda on.

Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Tagid:
Brexit, EL, Ühendkuningriik

Peamised teemad