12:45 23. August 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
USA president Donald Trump teatas Pariisi kliimaleppest taandumisest

Trump otsustas taanduda Pariisi kliimaleppest

© AP Photo / Evan Vucci
Välisuudised
lühendatud link
3920

USA president Donald Trump teatas neljapäeva õhtul, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. "Selleks, et täita minu püha kohustust kaitsta Ameerikat ja selle kodanikke, lahkub USA Pariisi kliimaleppest, kuid alustab läbirääkimisi, et liituda taas kas Pariisi leppega või täiesti uue leppega tingimustel, mis on USA-le, selle ettevõtetele, töötajatele, inimestele, maksumaksjatele õiglased," rääkis Trump Valge Maja Roosiaias tehtud pöördumises, vahendab ERR.

"Niisiis, me astume välja. Kuid me alustame läbirääkimisi ja vaatame, kas saame leppe, mis on õiglane. Kui saame, siis see on suurepärane. Kui ei saa, siis ka see sobib," lisas ta aplausi saatel.

Trump ütles, et Pariisi kliimalepe on näide sellest, kuidas Washington on liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega, mis saavad sellest kasu.

"See lepe mitte ainult ei sea meie kodanikele karme majanduspiiranguid, vaid see ei vasta ka meie ideaalidele. Inimesena, kes sügavalt hoolib keskkonnast — ma tõesti hoolin —, ei saa ma südametunnistuse järgi toetada lepet, mis karistab USA-d ja seda see teeb," rääkis president.

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP 21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks, sesisab keskkonnaministeeriumi lehel.

Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.

Pariisi kokkuleppe põhielemendid

Kliimamuutuste leevendamine — heitkoguste vähendamine

Valitsused leppisid kokku:

pikaajalises eesmärgis hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C (isegi 1.5°C) võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga;
vajaduses peatada ülemaailmne heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades, et see võtab kauem aega arengumaadel;
vajaduses heitkoguste haripunktini jõudmise järel vähendada järsult heitkoguseid tuginedes parimale olemasolevale teadusinfole.

Pariisi konverentsi eel ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad, millega vähendada heitkoguste hulka. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C, kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Läbipaistvusraamistik ja ülemaailmne kokkuvõte

Valitsused leppisid kokku:

tulla kokku iga viie aasta järel (alates 2023), et seada rangemad heitkoguste vähendamise sihttasemed tuginedes teaduse andmetele;

raporteerida üksteisele ja avalikkusele, kui kaugel ollakse eesmärkide täitmisest;
töötada välja ja rakendada läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanismi, mis võimaldab jälgida riikide edusamme Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Kliimamuutustega kohanemine

Valitsused leppisid kokku:

tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks;

tuleb anda jätkuvat ja suuremat rahvusvahelist toetust arengumaadele kliimamuutustega kohanemiseks.

Kaotus ja kahju

Kokkulepe näeb ette vajaduse vähendada ja vältida kliimamuutustest (sh äärmuslikud ilmanähtused nagu põuad, üleujutused, tormid aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nt merevee tõus) tingitud kahju ja kahjustusi.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Kokkuleppes tunnistatakse koostöö vajadust ning toetuse suurendamist mitmes valdkonnas, nt varajased hoiatussüsteemid, hädaolukorraks valmisolek ja riskikindlustus.

Linnade, regioonide ja kohalike omavalitsuste roll

Pariisi kokkulepe tunnistab valitsusväliste huvirühmade (sh linnad, omavalitsused, kodanikuühiskond, erasektor) rolli kliimamuutuste ohjamisel.

Neid kutsutakse üles:

suurendama jõupingutusi ja rakendama toetavaid tegevusi heitkoguste vähendamiseks;

aitama suurendada kliimamuutustele vastupidavust ja vähendada kliimamuutustele haavatavust;

edendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

Rahastus

EL ja teised arenenud riigid jätkavad abi andmist arenguriikidele aidates neil emissioone vähendada ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Teisi riike julgustatakse jätkama või abi andma vabatahtlikult.

Arenenud riigid kavatsevad jätkata ühise eesmärgi nimel eraldada arenguriikide abistamiseks ajavahemikus 2020-2025 igal aastal 100 miljardit USA dollarit. 2026. aastal algavaks perioodiks seatakse uus suurem rahaline eesmärk.

Tagid:
taandumine, Pariisi kliimalepe, Donald Trump, USA

Peamised teemad