02:34 25. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
Montenegro astub maailma tugevaima sõjalise liidu liikmeks

Montenegro astub maailma tugevaima sõjalise liidu liikmeks

© NATO photos
Välisuudised
lühendatud link
5041

Allianssi astumine toimub Washingtonis peetaval tseremoonial, kuid peomeeleolu on kibemagus: Venemaa on eelnevalt hoolitsenud selle eest, et Montenegro maksaks selle sammu eest teatud hinda

TALLINN, 5. juuni — Sputnik. Kui Montenegro peaminister Duško Marković osales läinud nädalal oma esimesel NATO tippkohtumisel Brüsselis, osutus see sümboliks, et väike Balkani riik, mille pindla on kolmandik taanlaste Jüüti poolsaarest, seisab maailma tugevaimasse sõjalisse liitu astumise lävel, vahendab Inosmi viitega Taani väljaandele Jyllands-Posten. 

Kuid järsku sai sündmusest ülemaailmne alandus.

NATO tip-kohtumine Brüsselis
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Videokaamera objektiiv tabas hetke, kuidas USA president Donald Trump tõukab Montenegro riigipea kõrvale, et pääseda riigipeade ja valitsusjuhtide esiritta. Salvestis levis sedamaid kui viirusega nakatatud video ja sellest haarasid innukalt kinni Markovići vastased, kes Montenegro läänesuunalise kurssi ei poolda.

Venemaa tegi samuti üht-teist ära, et hoolitseda peomeeleolu eest vastuvõtutseremoonial, mis toimub täna, esmaspäeval Washingtonis.

Eelmisel kuul kehtestas Kreml sisseveokeelu Montenegro veinidele, mida eksporditakse Venemaale 10 miljonit pudelitäit aastas. Ametlikult põhjendatakse sisseveokeeldu vajakajäämistega sanitaarnõuete osas. Venemaa kinnitab, et on leidnud veinis pestitsiide, kuid Markovići sõnul tuleb seda kõike käsitleda „NATO-sse astumise valguses".

Külmad idatuuled on tabanud ka turismi. Riigi imekaunid päikeselised supelrannad meelitavad igal aastal kohale ligi 200 000 vene turisti ning ligikaudu 80 000 venelasel on Montenegros kinnisvara. Need on arvud, mida tuleb vaadelda kõrvutatult riigi elanikkonna üldarvuga — 650 000. Kuid hiljuti teatas Venemaa välisministeeriumi eestkõneleja Maria Zahharova, et Montenegrot on haaranud „venevastane hüsteeria" ja soovitas venelastel sellest riigist eemale hoida.

Podgorica on Montenegro pealinn ja Podgorica valla halduskeskus
© Sputnik / Руслан Кривобок

Spondeeritud riigipöördekatse

Oktoobris tõkestasid Montenegro võimud parlamendivalimiste eel oletatava riigipöördekatse, mida briti luure allikate andmetel spondeeris Venemaa.

Mispärast siis allianssi astumine ikkagi korvab kõiki neid ebameeldivusi?

NATO sees on vastus lihtne: riigi strateegiliselt oluline asend.

Nagu hiljuti väitis USA välisminister Rex Tillerson oma läkituses USA Senatile, piirneb Montenegro viie teise Balkani riigiga, sealhulgas NATO liikmete Horvaatia ja Albaaniaga. Ning tema liitumine aitab kaasa suuremale lõimumisele, demokraatlikele reformidele ja ühtlasi piirkonna julgeolekule ning stabiilsusele".

Taani esindaja NATO juures Brüsselis Michael Zilmer-Johns osutab sellelegi, et sellest sammust saab oluline signaal teistele Balkani riikidele, et NATO uksed on avatud.

„Mitte väga ammu käis Balkanil verine sõda ja võimsad põgenikevood kippusid meie juurde, seetõttu oleme väga huvitatud sellest, et Balkanimaad jätkaks oma rada Euroopa poole," ütleb Michael Zilmer-Johns.

Venemaa ja EL-i lipud
© Sputnik / Владимир Сергеев

Toetus Trumpilt

Erandiga väikese maariba osas, mis kuulub Bosniale ja Hertsegoviinale, tähendab Montenegro vastuvõtmine ühtlasi NATO kontrolli laienemist Vahemere põhjarannikul, mis on strateegiliselt ahvatlev. Mitte küll nii kaugele kui näiteks 2013. aastal, mil Venemaa palus luba kasutada Montenegro sadamaid, kuid sai Moskva meelehärmiks äraütlemise, kuna pealinn Podgorica ei tahtnud NATO huvidega vastuollu minna. 

Ehkki sõnades tegi Trump oma NATO-liitlastele peapesu selle eest, et nad ei panusta kaitsekulutusteks ettenähtud 2% SKP-st, kiitis ta märtsis Montenegro vastuvõtmise heaks. Montenegro astub ju liikmeks vägagi tagasihoidliku kaitse-eelarvega 1,7% SKP-st, mis vastab 50 miljonile eurole ja mida on 53 korda vähem kui Taani kaitsekulutuste eelarve. Tal on ka 2000 sõdurit vähem, kõigest 13 helikopterit ja kolm patrull-laeva.

Aitab tagada stabiilsust

Montenegros loodetakse, et kõnealune saavutus kaitseb riiki piirkondlike rahutuste eest.

Seda juhuks, kui Serbia või Albaania riigijuhid hakkavad taas unistama ülemvõimust suuremal osal selle piirkonna aladest. Kahetsevad ju paljud seniajani taga Jugoslaavia lagunemist peale Balkani sõdu 1990. aastatel, nagu näitas Gallup World Polli küsitlus, mille viis läbi raadio Vaba Euroopa.

Kõige kõrgem oli see näitaja Serbias, kus küsitletuist Jugoslaavia lagunemist kahetseb lausa 81%.

Montenegrolaste arvamused aga on selles küsimuses lahknevad. Paljud peavad Venemaad ajalooliseks ja traditsiooniliseks liitlaseks. Pealegi mäletavad paljud, et 1999. aastal pommitas NATO Montenegrot ja tappis 10 inimest. Vaatlejad kardavad, et see loob toitepinnase pigem süvenevale rahutusele kui stabiilsusele.

Montenegro peaministril Markovićil endal aga ei ole vähimaidki kõhklusi: „Balkanimaad on aastakümneid olnud võitlustandriks ida ja lääne vahel. Nagu teistelgi selle piirkonna riikidel, on ka Montenegrol tugevad sidemed idaga, kuid 2006. aastal langetasime me strateegilise otsuse, et meie tahame omaks võtta läänelikud standardid ja väärtused," lausus ta hiljuti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tseremoonia, astumine, liige, liitlane, NATO, Duško Marković, Donald Trump, Washington, Balkanimaad, Montenegro

Peamised teemad