14:12 22. August 2017
Tallinn+ 17°C
Kuula otse
Rahvusvaheline NATO bataljon Tapas

Sakslased ja itaallased on kaitsekulutuste suurendamise vastu

© REUTERS /
Välisuudised
lühendatud link
2401

Lääne-Euroopa elanike arvamused vajaduse kohta suurendada riigikaitsekulusid läksid lahku – sakslased ja itaallased panust riigikaitsesse suurendada ei soovi, prantslased ja britid vastupidi, on sõjakalt meelestatud

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Sellest annavad tunnistust Sputnik.Arvamused uue uurimuse andmed. Inimestele Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis esitati küsimus, kas nende koduriik peaks suurendama kaitsekulutusi NATO nõutud 2%-ni SKT-st.

Nagu selgus, on enamus itaallastest (53%) ja peaaegu pool Saksamaa elanikest (47%) oma riigi kaitsekulutuste suurendamise vastu. Samal arvamusel on üle kolmandiku prantslastest (35%) ja veerand Ühendkuningriigi elanikest.

Kas teie riik peaks suurendama kaitsekulutusi 2%-le SKT-st?
© Sputnik /
Kas teie riik peaks suurendama kaitsekulutusi 2%-le SKT-st?

Teisel arvamuses on enamik britte (54%), 44% prantslastest, 36% sakslastest ja vähem kui kolmandik Itaalia elanikest. On tähelepanuväärne, et kaitse-eelarve suurendamise poolt Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis on peamiselt vanemad inimesed, samal ajal kui Saksamaal ja Itaalias on sõjakamalt meelestatud noored.

Uued mänguasjad on kallis lõbu

Sputnik Eesti sõjanduseksperdi sõjaväeluure eruohvitser-analüütik Villem Rooda sõnul on Euroopa riikides nii NATO kontekstis, kui ka nende rahvuslike huvide tasandil küpsenud vajadus moderniseerida olemasolevat raketi- ja reketitõrjerelvastust. Vananenud on ka muu sõjaline varustus ja tehnika.

Ümberrelvastumine, uue põlvkonna keerulise relvastuse soetamine on väga kallis lõbu, mis nõuab loomulikult avaliku arvamuse vastavat ettevalmistamist. Maksumaksjat tuleb veenda, et kaitsekulutuste suurendamine on hädavajalik, et on mingid ohud, millele tuleb vastu seista. Selles mõttes sobib „agressiivne ja ettearvamatu Venemaa" propaganda seisukohast „ohu" rolli, mis kaitse-eelarve suurendamist õigustaks, väga hästi.

Hoopis raskem on veenda kaasaegset umbusklikku Euroopa maksumaksjat selles, et sõjaväelastel on hädasti vaja veel paarikümmet miljardit eurot. Maksumaksja teab, et „ohtlik Venemaa" kulutab kaitsele umbes 10 kord vähem, kui NATO.

Eestil on eriline roll

Vaatamata sellele, leiab Rooda, on Euroopa suurte riikide kaitsekulutused ilmselt kasvamas, vahendeid hakatakse akumuleerima ja algab ümberrelvastamine. Seejärel võib kaitsekulutusi taas vähendada, esitledes seda poliitilise võitluse tulemusena ja rahupooldajate võiduna, ütleb sõjaline ekspert.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg
© REUTERS / Francois Lenoir

Villem Rooda arvab, et Eesti kaitsekulutused, mis ületavad isegi USA president Donald Trumpi ja NATO nõutavat 2% SKT-st on vaesele riigile liialt suured ega ole maksumaksjale jõukohased. Isegi arvestades teistelt eelarveridadelt tehtavaid varjatud täiendavaid kulutusi riigikaitsele, on „sõjaraha" absoluutses väljenduses uue põlvkonna relvastuse soetamiseks ebapiisav.

Kuid Eestil on siis oma tähtis roll praeguses olukorras — ta on teistele alliansi liikmetele distsiplineerituse musternäide ja „agressiivse Venemaa" propagandaidee levitamise vahend, lõpetas ekspert.

Britid on plaani ületanud

NATO liikmelisus eeldab kaitsekulutusteks 2% eraldamist SKT-st. Seejuures täitis möödunud aastal neljast nimetaud riigist selle nõude täiel määral vaid Ühendkuningriik. NATO hinnangul moodustas Ühendkuningriigi kaitse-eelarve 2016. aastal 2,21% SKT-st, Prantsusmaal 1,78%, Saksamaal 1,19% ja Itaalias 1,1%.

Küsitluse viis 21. kuni 25. aprillini 2017 läbi Prantsusmaa uuringufirma Ifop rahvusvahelise teabeagentuuri Sputnik tellimusel. Küsitluses osales 3203 üle 18-aastast respondenti Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist.

Tagid:
kaitse, kulud, NATO, ekspert, maksumaksja

Peamised teemad

  • Terroristi auto

    Autod on muutunud terroristide meelisrelvaks. London, Pariis, Berliin, Nice ja Barcelona – see on loetelu linnadest, kus kurjategijad suunasid auto rahva sekka. Eksperdid arutlevad, kas niinimetatud "autoterrorit" on võimalik võita.

    4
  • Barcelona, politsei sündmuse kohal

    Ripoli terrorirakukese uurijate käsutuses on ütlusi andev asjaosaline. Just tema ütlused aitasid uurimisel esimese 72 tunni jooksul edusamme teha ja välja selgitada imaam Abdelbaki es-Satti võtmeroll. Selle mehe nimi on Mohamed Houli Chemlal, teatab La Repubblica erikorrespondent Barcelonas Carlo Bonini.

    24
  • Olga Ivanova ja Edgar Savisaar esitlesid Savisaare nimekiri

    Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul koguks Savisaare nimekiri kohalikel valimistel Tallinnas augustikuu seisuga ligi 12 protsenti häältest.

    11