06:22 31. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1698
  • RUB92.4606
Välisuudised
lühendatud link
4220

Reedel leiab Pariisis rahvuspüha puhul aset Prantsuse relvajõudude paraad, mida jälgib president Emmanuel Macroni külalisena ka USA riigipea Donald Trump

TALLINN, 14. juuli— Sputnik. Paraad algab Eesti aja järgi kell 11. Mööda Champs-Élysées' avenüüd on marssimas umbes 4000 sõdurit, politseinikku ja tuletõrjujat. Paraadi oluliseks osaks on ka Prantsuse õhuväe sõjalennukite ülelend, vahendas ERR.

Seekord marsib paraadi eesotsas üksus USA sõdureid, kellest osa kannab ajaloolisi vorme, et sellisel viisil tähistada saja aasta möödumist hetkest, mil I maailmasõja ajal saabusid Prantsusmaale esimesed USA sõdurid.

Bastille'i vallutamine ja Prantsuse revolutsioon

Bastille oli 14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks (fort) Pariisis.

Fort ehitati 14. sajandil Saja-aastase sõja tarbeks, kaitsmaks linnast piki Antoniuse tänavat (Rue Saint-Antoine) välja viivat Antoniuse väravat. Alates 16. sajandist kasutati fordi pea-ehitist poliitiliste vangide kinnipidamiskohana.

14. juulil 1789 vallutas (ja hiljem lammutas) rahvas Bastille' (kus sel ajal peeti kinni seitset kriminaalkurjategijat ja vaimuhaiget) kui despootia sümboli. Seda sündmust loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algusena ja 14. juulit tähistatakse Prantsusmaal rahvuspühana.

Tänapäeval asub fordi kohal Bastille' väljak (Place de la Bastille). Fordi pea-ehitise kontuur on tähistatud tänavasillutises eri värvi sillutiskividega.

Ühe torni, Vabaduse torni (Tour de la Libertè) jäänused kaevati 19. sajandi lõpul ühe kortermaja ehitamise käigus välja ja laoti uuesti üles pool kilomeetrit edela poole Seine'i äärde ühte parki. Bastille' metroojaamas on maa all eksponeeritud fordi ühe vallikraavi kontreskarpmüüri.

Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789-1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord.

See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed režiimid.

Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus — kodanlus, talupojad ja töölised — moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust.

Allikas: Vikipeedia

 

Tagid:
paraad, relvajõud, rahvuspüha, Emmanuel Macron, Donald Trump, Pariis, Prantsusmaa

Peamised teemad