20:27 23. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Leedul ei ole 10 000 eurot okupatsioonikahjude hindamiseks, illustratiivne foto

Leedul ei ole 10 000 eurot "okupatsioonikahjude" hindamiseks

CC BY 2.0 / James Morris / Taxes
Välisuudised
lühendatud link
1821

Leedu genotsiidi- ja vastupanuliikumise uurimise keskusel ei ole liiga madala palgapakkumise tõttu aasta algusest saadik õnnestunud leida spetsialisti, kes aitaks neil nn "nõukogude okupatsioonist" tingitud kahjusumma kokku arvestada

TALLINN, 9. august — Sputnik. 2000. aastal teatas Leedu valitsuse ametkondadevaheline komisjon, et ligikaudne kahjusumma "okupatsioonist" selle Balti vabariigi suhtes ulatub 20 miljardi dollarini. Tookord võttis parlament vastu seaduse kahjude hüvitamise kohta, kuid tegelikke samme selleks ei astutud, edastab RIA Novosti

Saksa kaitseminister: Leedu väärib NATO kaitset >>

2012. aastal loodi erikomisjon, mis pidi ette valmistama tegevusplaani, kuid töid selles osas ei alustatud. Komisjoni juhiks määrati eelmainitud uurimiskeskuse juhataja Teresė Birutė Burauskaitė.

Burauskaitė väitis kolmapäeval väljaandele Lietuvos Žinios, et keskus ei suuda leida spetsialisti, kes oleks valmis täpse kahjusumma välja arvestama. "Me ei saa talle maksta sellist töötasu, nagu teenivad tolles valdkonnas tegiutsevad lätlased. Ei leidu inimest, kes ainult sellega tegelekski," lausus ta.

Eesti saadikud küünitavad taas Venemaa kauka järele >>

Tema sõnul tuleb spetsialistile arhiividest teabe väljaotsimise ja dokumentidele hinnangu andmise eest maksta 810 eurot kuus. Praegusel hetkel tegelevad selle tööga keskuse oma töötajad, kuid neil, nagu kinnitab Burauskaitė, jääb vastavatest oskustest ja kogemustest vajaka. Keskus üritab leida ajaloolast, kes saaks kulutada ligikaudu aasta ainult selle töö tarvis. Ametkonnal säärast raha ei ole, madalama palgaga aga ei ole sobivad võimalikud töövõtjad nõus, nentis ta.

Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et mingisugusest Baltimaade okupeerimisest NSV Liidu poolt 1940. aastal ei saa juttugi olla. Varem on Venemaa välisministeerium selgitanud, et käsitleb Baltikumi ühendamist NSVL-iga tolleaegsetele rahvusvahelise õiguse normidega vastavuses olevana.

Ministeeriumi hinnangul ei saa antud puhul kasutada mõistet "okupatsioon", kuivõrd NSV Liidu ja Balti riikoide vahel ei toimunud sõjategevust, vägede sissetoomine aga toimus lepingu alusel ja nendes riikides eksisteerinud valitsuste selgelt väljendatud nõusolekul. Pealegi toimisid Lätis, Leedus ja Eestis kogu nende Nõukogude Liidu koosseisus viibimise vältel (välja arvatud Saksa okupatsiooni ajal Suure Isamaasõja aastatel) rahvusriiklikud võimu- ja valitsusorganid.

Tagid:
hindamine, kahjud, okupatsioon, NSV Liit, Teresė Birutė Burauskaitė, Leedu

Peamised teemad