03:00 24. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Kreeka lipp

Kreeka juubeldab antikommunistliku foorumi läbikukkumise puhul

CC0 / cmdpmk
Välisuudised
lühendatud link
13652

Ainult kaheksa riigi esindajad allkirjastasid Tallinna antikommunistliku konverentsi lõppavalduse, kui mitu riiki oma esindajad konverentsile saatis, pole teada

TALLINN, 24. august — Sputnik. Antikommunistlik foorum Eestis kukkus läbi, ühisavaldusele kirjutasid alla vaid kaheksa riigi esindajad ja see on Euroopa jaoks oluline sündmus, leiab Kreeka Radikaalne vasakpartei SYRIZA, teatab RIA Novosti.

Rahvusvaheline konverents "Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas" toimus 23. augustil Tallinnas ja oli pühendatud Euroopa kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevale. Selle lõppdeklaratsioonis sisaldub nõue uurida "kommunistlike režiimide toimepandud kuritegusid", nagu tehti pärast Teise maailmasõja lõppemist natsikuritegudega.

Dokumenti toetasid kokku kaheksa riiki: Balti riigid, Visegradi nelik ja Horvaatia. Seejuures ei täpsusta Eesti võimud, mitu riiki EL 28 liikmesriigist konverentsil osales.

Varem nimetas Kreeka justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste minister Stavros Kontonis Tallinna ettepanekut viia Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames läbi antikommunistlik foorum "üsna ebaõnnestunuks" ja keeldus konverentsil osalemast. Ürituse korraldajatele saadetud kirjas selgitas minister, et taoline initsiatiiv taastab külma sõja kliima, on vastuolus Euroopa Liidu väärtustega ja võrdsustab kommunismi natsismiga, mis on lubamatu.

"Konverentsi ebaõnnestumine Eestis on Euroopa jaoks positiivne. Need, kes ennast lõppkokkuvõttes isoleerivad, on selle (foorumi) pooldajad," kommenteeris SYRIZA ametlik esindaja Rania Svingu Twitteris foorumi tulemusi.

"Isolatsioon. Foorum lõppes ühisdeklaratsiooniga, mille allkirjastasid kaheksa riigi: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Horvaatia, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia esindajad," kirjutas justiis-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi peasekretär Maria Yannakaki oma Facebooki kontol, koos viitega dokumendile.

Yannakaki kirjutas samuti, et Eesti Riigikogu liige Oudekki Loone väljendas oma kirjas Kontonisele "tänu ja lugapidamist otsuse eest põlastusväärsel kongressil mitte osaleda".

"Teie otsus tuletas taas kord meelde tõelisi euroopalikke väärtusi ja andis uut jõudu kõigile neile, kes on mures külma sõja kliima taastumise pärast, kõige nende pärast, kes ei ole ajalugu unustanud ja kes teavad, et sotsialism ja vabadus mitte ainult võivad assotsieeruda, vaid et sotsialism on vabaduseks hädavajalik," öeldakse Loone kirjas.

Tema sõnul võib Eesti tänases poliitilises elus täheldada katseid kaudselt õigustada natsirežiimi ja natsiideoloogiat.

"Foorum on häbiplekk, kuid olen veendunud, et tuleb aeg, mil selliseid üritusi enam ei korraldada. Te vaid aitasite sellisel tulevikul kiiremini saabuda," lõpetas Eesti parlamendisaadik.

Foorumi mõistis hukka ka Küprose Progressiivne Töörahvapartei AKEL.

"Eesti eesistumise antikommunistlik jamps avab Euroopale ohtliku tee," öeldakse avalduses.

AKEL märgib, et Eestis, nagu ka teistes EL liikmesriikides peetkase natsi-käsilasi kangelasteks ja samal ajal võetakse maha Teise maailmasõja antifašistlikke mälestusmärke ning keelustatakse kommunistlikke parteisid.

Ka Euroopa Parlamendi ühendatud vasakpoolsete ja Põhjamaade roheliste vasakpoolsete liitfraktsioon mõistis Tallinnas toimunud ürituse hukka, nimetades seda Euroopa ajaloomälu solvamiseks. Oma avalduses kritiseeris fraktsioon, et ministrite kohtumine korraldatakse pealkirjaga "Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas".

"Ajal, mil paremäärmuslased ja neonatsid kasutavad ära Euroopa Liidu poliitikate ebaõnnestumisi, on ajalooliselt vale, ohtlik ja vastuvõetamatu võrdsustada natsismi kommunismiga. Veel enam, fakt, et Eesti valitsus otsustas keskenduda "kommunistlikele kuritegudele", näitab selget kavatsust kasutada eesistumist ideoloogilistel eesmärkidel."

Totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev
Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa
© Sputnik / Владимир Трефилов

Euroopa Parlamendi poolt 2. aprillil 2009 vastu võetud dokument kutsub üles kuulutama 23. august "kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide" ohvrite mälestuspäevaks.

Balti riikides on selle resolutsiooni alusel vastu võetud viis seadust, milles kommunism ja natsism on võrdsustatud.

18. juunil 2009 võttis Eesti parlament vastu seaduse, millega 23. august kuulutati kommunismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.

Läti ja Leedu võtsid analoogse otsuse vastu 2009. aasta juulis.

Tagid:
kommunism, natsism, konverents, Keskerakond, Oudekki Loone, Kreeka

Peamised teemad