00:28 20. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Ukraina lipud

Ukraina assotsieerumisleping Euroopa Liiduga jõustub täies mahus

© Sputnik / Стрингер
Välisuudised
lühendatud link
35 0 0

Septembri esimesel päeval täies mahus jõustuv Ukraina ja Euroopa Liidu assotsieerumisleping avab koostöö riigikaitse, konfliktide vältimise, maksu-, eelarve-,terrorismivastase võitluse, migratsiooni- ja piirivalve valdkonnas

TALLINN, 1. september — Sputnik. Sellega seoses lubasid Ukraina võimud uusi reforme ja perspektiivis riigi saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Agentuuri RIA Novosti küsitletud eksperdid peavad assotsieerumislepingu jõustumist siiski vaid formaalseks protseduuriks. Nad väljendasid kahtlust reformide tulemuslikkuse ja Ukraina euro-atlantiliste struktuuride liikmeks saamise suhtes. Lisaks arvasid eksperdid, et lepe muudab Ukraina majanduse vaid tooraine tarnele orienteerituks ja lepe ise kujutab endast "kapitulatsiooniakti".

Ukraina allkirjastas assotsieerumisleppe Euroopa Liidu vabakaubandustsooniga juunis 2014, samaaegselt Moldova ja Georgiaga. Leppe poliitiline osa jõustus veel samal aastal, enamik vabakaubandustsooni käsitlevaid sätteid aga 1. jaanuarist 2016.

Maikuus ratifitseeris assotsieerumislepingu viimasena EL liikmesriikide seadusandlikest kogudest Hollandi parlament, mis võimaldas leppe täies mahus jõustada.

Seejuures tuletas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Kiievile meelde, et Ukraina ei ole käesoleval hetkel ei Euroopa Liidu ega NATO liige ja et kõik peavad seda endale teadvustama.

Uus reformide etapp

Ukraina president Petro Porošenko võrdles Euroopa Liiduga assotsieerumisleppe kehtimahakkamist "laia euro-atlantilise kiirteega", mis viib riigi nii Euroopa Liidu, kui ka NATO liikmekssaamiseni. Ukraina riigipea lubas ka uut reformide etappi, mis tema sõnul nõuavad "Ukraina rahva Euroopa tuleviku üleskehitamiseks" maksimaalseid jõupingutusi ning kõikide võimustruktuuride, äriringkondade ja kodanikuühiskonna ühistegevust.

"Meie ühised jõupingutused viivad Ukraina EL liikmeks. See toimub eelkõige sellepärast, et me usume sellesse," ütles Porošenko leppe jõustumise puhul.

Tema sõnul tõendab riigi võimude poliitika edu EL assotsieerumisleppe ratifitseerimise lõpuleviimine, samuti viisavabaduse saavutamine Euroopa Liiduga.

"Esimene september on meie pidupäev mitte ainult sellepärast, et lapsed kooli lähevad. Esimesel septembril jõustub meie riigi jaoks oluline poliitiline dokument — Euroopa Liiduga assotsieerumise leping… Praegu meie ees seisavad ülesanded – mida ja millal me tegema peame — on assotsieerumislepingus selgelt kirjas," märkis president.

Samal ajal teatas Euroopa Komisjoni president Juncker, et Ukrainal ei ole täna veel ei Euroopa Liit ega NATO ja et kõik peavad seda teadvustama. Kiievis oldi nendest sõnadest nördinud. Ukraina esindaja Euroopa Liidu juures Nikolai Totšitski pöördus selgituste saamiseks Euroopa Komisjoni poole. Totšitski rõhutas, et Porošenko ei öelnudki, nagu oleks Ukraina juba Euroopa Liidus ja NATO-s. Tema arvates kasutati Junckeri meedias laialdast vastukaja leidnud sõnu "eesmärgiga diskrediteerida Ukrainat ja meie eurointegratsiooni kurssi".

Formaalne protseduur

Eksperdid on ühel meelel, et assotsieerumiseleppe täies mahus jõustumine on formaalne protseduur, sest dokument kehtib juba 2016. aasta algusest. Nad märgivad, et vaevalt Ukraina võimude laialt reklaamitud reformide hoogustumine teostub ja et assotsieerumine ei ole Kiievile kasulik.

"Assotsieerumine kehtib 1. jaanuarist 2016, seega varsti juba kaks aastat ja nüüd lõppes vaid selle formaalne ratifitseerimiseprotseduur. Selle lõpuleviimine ei mõjuta assotsieerumise realiseerimist," ütles agentuurile RIA Novosti Ukraina Poliitika analüüsi ja mänedžmendi instituudi direktor Ruslan Bortnik.

Ta märkis, et leppe kehtivuse kahe aastaga on Ukraina kaotanud vähemalt 30% ekspordist Euroopa Liitu, samal ajal on Euroopa kaupade osakaal Ukraina turul kasvanud. Lisaks sellele, rõhutas Bortnik, ei juurutanud Ukraina selle aja jooksul Euroopa majandusstandardeid, sest see nõuab investeeringuid.

"Marshalli plaanist (Leedu plaan Ukrainale reformide toetuseks Euroopa Liidu poolt vähemalt 5 miljardi euro suuruse abi andmise kohta aastas – toim.) me siiamaani ainult räägime. Sellest räägiti juba assotsiooni alguses ja sellepärast ei ole assotsiatsioon lõppkokkuvõttes viinud mingite oluliste muudatusteni. Vastupidi, see muudab Ukraina majanduse faktiliselt tooraine tarnijaks ja on sisuliselt kapitulatsiooniakt. Võimalik, et kunagi tulevikus saavutatakse tõesti positiivseid muudatusi, kuid pigem siiski mitte," rõhutas Bortnik.

Ukraina Poliitiliste uuringute ja konfliktoloogiakeskuse direktor Mihhail Pogrebinski leidis, et avaldus reformide hoogustamisest oli pigem propagandistlik samm ja Kiievi NATO-sse astumise perspektiivi Kiievil tegelikult pole.

"On sündinud fakt, et Ukrainal pole ei lühi- ega pikaajalist perspektiivi Euroopa Liidu liikmeks saamisel, kuid see ei takista ega hakkagi takistama meie presidenti rääkimast, et me oleme juba ühe jalaga Euroopa Liidus ja kahe jalaga NATO-s. Ta räägib sellest nagunii, selles pole kahtlust," ütles Pogrebinski agentuurile RIA Novosti.

"Kõik on lepingus üsna selgelt kirjas ja midagi muud pole alust arvata, kuid propaganda töötab edasi. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõudmisel välja kuulutatud reformid on pigem mainekujunduslikud, mitte sisulised, sest sotsiaalseid reforme ei ole võimalik läbi viia enne majanduslike reformide läbiviimist. Sotsiaalsed reformid nõueavad alati raha. On selge, et peale tühja jutu midagi rohkemat selle taga pole. Seni ei ole majanduses midagi reaalselt toimunud, ei rahanduses ega tööstussektoris," rõhutas Pogrebinski.

Tagid:
assotsieerumisleping, Euroopa Komisjon, Petro Porošenko, Jean-Claude Juncker, EL, Ukraina

Peamised teemad