20:43 20. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Illustreeriv foto

Ukraina riigivõlg: see on suletud ring

© Sputnik / Александр Демьянчук
Välisuudised
lühendatud link
39 0 0

Ukraina riigivõlg on ületanud 76 miljardi dollari piiri – see moodustab ligi 80% SKP-st. Ekspert Vladimir Feigin märkis Sputniku raadios, et seniajani pole võimalusi Ukraina riigivõla vähendamiseks näha

TALLINN, 6. september — Sputnik. Ukraina riigivõla kogusumma oli seisuga 31. juuli 2017 kasvanud 1,39% võrra, jõudes 76,06 miljardi dollarini. Sellest andis teada riigi rahandusministeerium.

Riiklik ning riigi poolt garanteeritud võlasumma oli juuli lõpul 1,971 triljonit grivnat (76,06 miljardit dollarit), samas kui kuu aega varem oli see 1,957 triljonit grivnat (75,01 miljardit dollarit).

Välisvõlg suurenes 37,44 miljardi dollarini ning otsene riiklik sisevõlg 26,60 miljardi dollarini.

Käesoleval ajal tuleb iga ukrainlase kohta ligikaudu 1760 dollarit riigivõlga, SKP suhtes aga ulatus võlatase ligikaudu 80%-ni.

Riigi peaminister Volodõmõr Groisman on varem teatanud, et Ukraina kulutab igal aastal välisvõla teenindamiseks 4% riigi SKP-st –3,8 miljardit dollarit.

Energeetika- ja rahandusinstituudi president Vladimir Feigin märkis Sputniku raadiosaates, et Ukraina on tegelikult sattunud suletud ringi: ainsaks püsivaks valuutalaekumiste allikaks on IMF-i krediidid, ent seegi raha läheb välisvõla teenindamiseks.

"Võla teenindamiseks on neil tarvis vastavaid valuutalaekumisi. Kuid jääb arusaamatuks, kust neid ressursse võtta. Need võivad tekkida juhul, kui majandus hakkab tõsiselt kasvama. 2017. aasta esimesel poolaastal oli esmakordselt pärast mitut aastat märgata teatud positiivset dünaamikat. Kuid märkimisväärset läbimurret näha ei ole – nagu pole näha ka valuutalaekumiste kasvu. Seega kuskohast võetakse ressursid võla teenindamiseks, on arusaamatu. Tõenäoliselt tuleb (Ukraina) valitsusel kasutada uusi rahavooge IMF-ilt ning sel aastal on see teema justkui lõpetatud. Aga majanduse jätkusuutliku arengu küsimus, mida Ukraina tungivalt vajab, tuleb veel lahendada – ja selles suunas jääb veel väga palju ära teha," leiab Vladimir Feigin.

Tema sõnul muutub rahaliste ressursside nappuse küsimus üha teravamaks seetõttu, et viimastel aastatel on Ukraina tegelikult lahkunud kõige kasumlikuma kõrgtehnoloogilise toodangu turult.

"Ukraina, nagu me teame, on faktiliselt katkestanud sidemed Venemaaga, kes oli talle traditsiooniliseks partneriks kõrgtehnoloogilistes valdkondades – masinaehituses, raketiehituses, mootoritööstuses, lennukitööstuses. On ju kogu see tööstus Ukrainas olemas. Kuid selle toodanguga teistele turgudele pääseda on äärmiselt keeruline: partneritele arenenud riikides on hästi mõistetav lihtsat tüüpi koostöö – tooraine, koostisosade tarnimise osas ja nii edasi. Ent märksa vähem on neil valmidust tekitada endale konkurente kõrgtehnoloogia valdkonnas," märkis Vladimir Feigin.

Tagid:
SKP, grivna, riigivõlg, IMF, Ukraina

Peamised teemad