08:08 01. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1136
  • RUB78.4416
Välisuudised
lühendatud link
8322

Riia lossis toimus diskussioon Läti mittekodanike staatusest, Lätis on kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele

TALLINN, 10. september — Sputnik. Läti president kavatseb esitada Seimile seaduseelnõu, mis annaks Läti mittekodanike sündivatele lastele automaatselt Läti kodakondsuse ja ombudsman muretseb ebaõnnestunud mõiste "mittekodanik" pärast, edastab Läti Sputnik.

Riia lossis toimus diskussioon Läti mittekodanike staatuse lõpetamisest, teatas presidendi kantselei.

Osalesid ka ombudsman Juris Jansosn, siseministeeriumi parlamendisekretär Evika Siliņa, avaliku arvamuse uuringufirma SKDS direktor Arnis Kaktinš, Londoni ülikooli kolledži assotsieerunud professor Martinš Paparinskis ja Läti presidendi juures tegutseva õiguskeskkonna parandamise komisjoni liige, LÜ assotsieerunud professor Ivar Ijabs.

Eesti keele õpikud
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Seejuures jäi selgusetuks, on see tõesti vastutulek peaaegu 250 tuhandele elanikule, või vaid soov rahvusvahelisel areenil hästi välja paista.

Tuleb julgus kokku võtta ja asjale punkt panna

Lätis on kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele, teatas diskussiooni avades selle algataja, riigi president Raimonds Veijonis. Samuti ütles ta, et tuleb "julgus kokku võtta ja lävepakust üle astuda".

Diskussioon eesmärk oli arutada ekspertidega Veijonise initsiatiivi, anda Läti mittekodanike lastele Läti kodakondsus juba sünnimomendil, kui vanemad ei vali neile mingi teise riigi kodakondsust. Presidendi sõnul on võimalik, et ettepanekud seadusandluse sellekohaseks muutmiseks esitatakse Seimile juba järgmisel nädalal.

"Valitsuse kaalutletud otsus saab olema väga oluline, sest kõik lapsed, kes Lätis sünnivad, on meie lapsed, nii need, kes on juba sündinud, kui ka need, kes alles sünnivad. On kätte jõudnud aeg panna punkt mittekodaniku staatuse andmisele, sest me oleme kaasaegne Euroopa riik ja selliseks väljakutseks valmis," Teatas Veijonis.

President leiab, et mittekodaniku staatus ei saa jätkuda, muidu ei lõpegi see "surnud ringis jooksmine" mitte kunagi.

"Me peame olema oma riigis kindlad, et meie haridussüsteem on valmis ja võimeline andma oma panuse iga lapse kasvatamiseks korralikuks Läti kodanikuks. Jätkugu meil tahtejõudu ja võimalusi seda teha," ütles Veijonis.

Paneme põhimõisted paika

Diskussioonis osalenud ombudsman Juris Jansons rõhutas, et juba mõiste "mittekodanik" ise on eksitav ja sisaldab negatiivset allteksti.

"Uuringud näitavad, et osade mittekodanike arvates tekitab see staatus inimeses subjektiivse diskrimineerituse tunde, mis ei ole seotud majanduslike ega poliitiliste piirangutega, vaid selle staatuse endaga, selle omistamise protseduuriga ja vajadusega sooritada naturalisatsioonieksam, sealhulgas ka pärast läti keele omandamist," rõhutas ombudsman.

Ta tuletas meelde, et omal ajal kehtestati mittekodaniku staatus ajutise abinõuna, mitte mingi Läti kodakondsuse alaliigina. Veelgi enam, mõiste tekitab negatiivseid assotsiatsioone ja mõistmatust rahvusvahelistes organisatsioonides. Tihti aetakse mittekodanikke segamini kodakondsuseta isikutega.

Teine sort

Mõned eksperdid möönavad, et "mittekodanike" ümbernimetamine võib osutuda juriidiliseks trikiks.

Katse loobuda terminist "mittekodanikud" ja asendada see mingi teise mõistega pole mitte ainult Läti sisepoliitiline mäng, vaid ka reaktsioon rahvusvahelisele survele, leiab Jurmala linnaduuma saadik, jurist ja inimõiguslane Jelizaveta Krivtsova.

Neil päevil käisid taasloodava partei "Liikumine "poolt!" esindajad välja idee kasutada mõiste "mittekodanik" asemel neutraalsemat "kaasmaalane", nüüd võttis selle teema üles ka ombudsman, tsiteerib Krivtsova sõnu BaltNews.lv.

Krivtsova nimetas selliseid algatusi Läti katseteks kõrvale hiilida vajadusest selgitada rahvusvahelisele kogukonnale, kuidas on lood ÜRO kodakondsuseta isikute arvu vähendamise konventsiooni täitmisega.

2014. aastal pööras ÜRO tõsist tähelepanu kodakondsuseta isikute suurele hulgale maailmas ja korraldas uuringu, selgitamaks, kuidas on lood kodakondsusetusega kogu maailmas. 2015. aastal korraldas oma uuringu ka Europarlament. Selles uuringus pöörati tähelepanu ka mittekodanikele Eesti ja Lätis.

Krivtsova sõnul sisaldus selles uuringus järeldus, et Läti ja Eesti mittekodanikke tuleks nimetada pigem "teise sordi kodanikeks", mitte kodakondsuseta isikuteks.

Brüsselis toimub üleilmne eesti keele õpetajate kohtumine, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Заболотный

"Jah, terminit "mittekodanik" ei mõista Euroopas peaaegu mitte keegi. Kuid ma ei saa päris hästi aru, milleks on vaja "mittekodanikke" ümber nimetada. Ilmselt on need Läti sisepoliitilised mängud või mingi juriidiline trikk, mis peaks aitama Lätil vabaneda vajadusest rahvusvahelisel areenil aru anda. Niigi õnnestus neil üle 20 aasta, alates ÜRO kodakondsuseta isikute vähendamise konventsiooniga ühinemisest, selgitusi vältida. Jah, Läti on sellele alla kirjutanud, kuid seejuures tehti mittekodanike osas klausel, millega nõuti nende eristaatuse tunnistamist," leiab Jelizaveta Krivtsova.

Kuidas suhtuvad venelased ja lätlased sellesse ideesse?

Avaliku arvamuse uuringufirma SKDS direktor Arnis Kaktinš tutvustas kohalviibinutele uuringu tulemusi, milline on kodanike ja mittekodanike toetus mittekodanike vastsündinud lastele kodakondsuse automaatse andmise ettepanekule.

Selgus, et 71% mittekodanikest toetavad ja veel 16% pigem toetavad seda algatust. Samal ajal pooldas kõigest 48% kodanikest riigi kodanike ringi suurendamist. Lisaks sellele, kui enamus venelastest on valmis Veijonise ideed toetama, siis 27% lätlastest on kategooriliselt selle vastu.

Tagid:
seim, kodakondsuseta, president, Läti

Peamised teemad