01:47 20. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1588
  • RUB73.5585
Sõjaväeõppused Lätis

"Militaarshengen" algab Lätis

Sputnik
Välisuudised
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
12421

Lätis toimuva õppuse Baltic Host 2017 raames demonstreerivad NATO eriväljaõppe ja erivarustusega sõjaväelased väegrupeeringu ümberpaigutamist ja hargnemist konfliktipiirkonnas. Tegelikult on see Euroopa Liidu sanktsioneeritud "militaarshengen" tegelikkuses

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Riias toimub 24.-26. oktoobrini sõjaväeõppus Baltic Host, mille eesmärgiks on NATO jõudude vastuvõtmise protseduuri harjutamine Balti regioonis. Õppuste aluseks on stsenaarium virtuaalse piirkondliku kriisi eskaleerumisest. Osalevad Balti riikide väeüksused ja Leedus, Lätis, Eestis, Poolas, Slovakkias ja Ungaris paiknevate NATO väeüksuste esindajad.

Samaaegselt aktiviseerisid oma tegevust ka Ameerika strateegilised pommituslennukid B-52, mis üsna regulaarselt tõstavad Balti riikides paiknevate USA ja NATO sõjaväelaste "valmisolekut ja võimekust".

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Sel foonil peab Läti demonstreerima kõrget sõjalist ja tsiviilvalmisolekut konflikti eskaleerumiseks oma territooriumil, võimalik, et isegi valmisolekut eneseohverdamiseks võitluses suure ja ohtliku vaenlasega. Kuid peamine on siin ikkagi logistika.

USA Euroopas paiknevate vägede ülemjuhataja kindralleitnant Ben Hodges on varem teinud ettepaneku luua "militaarshengen" ja Leedu president Dalia Grybauskaitė toetas seda ettepanekut EL riigipeade tippkohtumisel tuliselt.

Strateegia pantvangid

Seadusandluse lihtsustamist suurte väegrupeeringute EL-sisese ümberpaigutamise lihtsustamiseks veel alles arutatakse, kuid täna pole see Drang nach Osten strateegia peaprobleem.

Efektiivne "jõu projektsioon" eeldab sellele vastava logitika olemasolu ja ladusat transpordikorraldust, sest vastasel korral jäävad alliansi üksused lahingusse hiljaks või ei kohtu vastasega seal, kus see planeeritud oli. Seepärast promob USA Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Ben Hodges "militaarshengenit" ja EL-sisese sõjaliste veoste ja vägede ümberpaigutamise lihtsustamise ideed väsimatult. Euroopa liitlaste huvid jäävad selles võiduajamises paratamatult tahaplaanile.

Lätis palutakse mitte mustata NATO sõdureid >>

Pentagoni lennukid ja tankid peavad end Euraasia oparatiivruumis vabalt tundma ja "saama ümber paikneda sama kiiresti või veelgi kiiremini, kui Venemaa relvaüksused", kuid praktikas võtab sõjatehnika ümberpaigutamine ühest Euroopa riigist teise liiga palju aega, puudu on elementaarne kogus raudteeplatvorme tankide transportimiseks, kirjutab Delfi.lv.

Probleemi teadvustati juba Poolas toimunud õppustel "Anaconda 2016", kus osales 30 tuhat sõjaväelast. Tookord võttis lahingutehnika toomine Saksamaalt Poolasse aega seitse ööpäeva. Sellisel kiirusel NATO vägede ümberpaigutamine EL-siseselt viiks sõjaolukorras initsiatiivi kaotuseni ja sõjalise lüüasaamiseni. Ja Baltic Host pole mitte valveõppus, Lätis mängitakse läbi strateegilist Ameerika ja NATO väeüksuste Venemaa piiride lähedusse ümberpaigutamise algoritmi.

"Barbarossa" plaani kauboivariant — transiit läbi Balti riikide ei ole üldsegi fantastika. Pentagon hoiab poolt oma välismaal paiknevatest baasidest (350) Euroopas. Üle 40 nendest on USA omanduses. 13 garnisonis, mis paiknevad viies Euroopa riigis (Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Saksamaal, Itaalias) teenib 60 Ameerika sõjaväelast. Seal hoiustatakse ka tohutuid relvastuse ja sõjatehnika varusid. Ja kui ameeriklastele püha eripära peaksid takistama riikide parlamendid, rahvusriikide piirid või EL transpordisüsteemid, siis korrigeerib Pentagon neid ilmtingimata.

Apokalüptiline loogika

Vaatame lähemalt Saksamaal paikneva Ramsteini õhuväebaasi logistilisi funktsioone. See on USA õhujõudude peakorter Euroopas ja NATO riikide ühendatud õhutõrje komandokeskus, USA relvajõudude veoste põhiline ümberlaadimisjaam Euroopas. Sõjalise konflikti korral Venemaaga muutub baas ilmselt peamiseks logistikakeskuseks ookeani tagant "idarindele" saadetavatele väeüksustele ja sõjatehnikale. Ja isegi rahuajal on siin ladustatud 150 USA tuumapommi, siin paikneb 86. transpordilennuväe koondise (86th Airlift Wing) 16 eskadrilli, siin on teenistuses 40 tuhat inimest.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Ramstein oleks justkui Pentagoni jõu veenev projektsioon Euroopas. Kuid teel Saksamaalt Venemaale tuleb ületada mitu riigipiiri, mida "tipptunnil" on otstarbekam teha sissetöötatud skeemi järgi ilma formaalsuste, demokraatia ja EL bürokraatiata. Nüüd korrutame transpordilogistika probleemi 350 Pentagoni Euroopas paikneva objektiga, jätame meelde transatlantilised transpordivood ja jõuamegi tulemuseni, et USA ja NATO pole valmis sõjaks Venemaaga. Seepärast ongi "Läti küttide" 2017 logistikaosa raske üle hinnata.

Tõenäoliselt kahandavad kõrgtehnoloogia ja uued relvaliigid aktiivse lahingutegevuse kestust tulevikusõjas mõne ööpäevani. Pentagon näeb endiselt perspektiivi oma tehnoloogia üleolekus, "kombineeritud manöövris" ja ühendoperatsioonides. Kuid lahingkontaktita sõda Venemaaga on võimatu ja alliansi manöövervõimekus üsna piiratud (kontinent ei ole üldse sõjaks sobiv). Pealegi on ameeriklased aastakümnete jooksul oma osalemisega lokaalsetes operatsioonides Lähis-Idas minetanud oskuse võrdse vastasega sõdida (kui neil see oskus üldse kunagi olnud on).

Liitlaste sõdurid sigatsesid Lätis >>

2017. aasta sügisel teatas Põhja-Atlandi alliansi väejuhatus nelja mitmerahvuselise pataljoni paigutamisest Ida-Euroopa riikidesse. Vaid kaitseotstarbel, loomulikult. Samal eesmärgil tuuakse Lätti 76 kopterit Black Hawk, Apache ja Chinook. Tehnika tuuakse kohale meritsi Texasest. Samal ajal kaevub Pentagon ka Moldovas ja häälestab Kiievit Ukraina relvajõudude koostegutsemise võimekusele alliansi riikidega aastaks 2020. Mõnikord jääb mulje, et Lääs lihtsalt unistab relvastatud vastasseisust Venemaaga. Ja mis siis edasi saab?

Märgime, et Moskva ei otsi konflikte ja tunnistab sõjalise jõu rakendamise võimalust (tuumarelva kasutamist) ainult vastuseks enda või oma liitlaste vastu toime pandud agressiooni korral. Ja sedagi alles siis, kui konflikti lahendamise rahumeelsed võimalused on ammendatud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
sõjaväeõppus, analüütika, õppused, militaarshengen, Baltic Host, NATO, Riia, Balti riigid, USA, Venemaa, Läti

Peamised teemad