20:27 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
Venemaal naerdi välja USA süüdistused akustilistes rünnakutes, illustratiivne foto

Palgalised fantasöörid: ameeriklaste uus meem - Venemaa "akustilised rünnakud"

© Sputnik / Alexey Kudenko
Välisuudised
lühendatud link
4910

Huvitav, mida ameeriklased "akustiliste rünnakute" ajal küll kuulevad? Vististi ööbikutrillereid vene rahvalaulude motiividel. Kuidas siis muidu seletada, miks need "helilised diversioonid" Venemaa arvele kirjutatakse

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

Kõigel, kaasa arvatud ilmselgel absurdil peavad mingid piirid olema – nii võivad öelda naiivsed ja lubamatult optimistlikud tänase USA poliitilise teatrilava jälgijad. Aga absurd selle poolest absurd ongi, et olla oma fantaasialennus piiramatu. Ja isegi kõige sügavama analüüsi najal antud seletustele allumatu. Absurd jääb väljapoole inimlikku loogikat ja ettekujutusi asjade olemusest. Ning siin, kui rääkida selle kaugeltki mitte lõpuni läbiuuritud kultuurilis-psühholoogilise nähtuse poliitilisest mõõtkavast, hoiavad ameeriklased kindlalt esivõistluste võidupärga.

Venemaal naerdi välja USA süüdistused "akustilistes rünnakutes" >>

USA ajakirjanikel keelatakse pääs Venemaa Riigiduumasse
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Ootamatult lahvatanud lugu ameeriklaste kurva kuulsusega rahvusvahelise arengu agentuuri (USAID) töötajale USA Usbekistani saatkonna territooriumil väidetavalt osakssaanud rünnakust akustilise relvaga, kinnitab veel kord, et ameeriklased on ses suhtes konkurentsitult esikohal. Pole vajadust veel kord meenutada selle enam kui kahtlase organisatsiooni kahtlasi sehkendusi erinevates riikides, kes pärast mitut liiki väidetavalt heategevuslike programmide realiseerimist sattusid silmitsi revolutsiooniohuga.

Küsimus on pigem USA poliitilise süsteemi esindajate loomingulises languses, mille osaks on kahtlemata ka mainitud agentuur. Fantaasialendu on küllaga, aga loomingulisust mitte. Ja ka enesekordamist on aina enam. Ning kõikjal ainult seda kuuledki: Venemaa, Venemaa, Venemaa… Tuletame lühidalt meelde: mitte kuigi ammu kurtsid USA saatkonna töötajad Havannas, kes väidetavalt kannatasid "akustiliste rünnakute" all, peavalusid, iiveldust ja osalist kuulmiskaotust.

USA: Miks on venelased kättemaksuhimulised? >>

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Илья Питалев

Agentuuri kaastöötaja Taškendis jutustas, et temal ilmnesid koos naisega üllataval kombel sarnased sümptomid. Nad viidi Usbekistanist ära uuringutele. Kusjuures ülespuhutud intriig kestab: arstliku läbivaatuse tulemustest ei ole midagi teada. Samaviisi, nagu tegelikult pole Riigidepartemangu poolt kinnitusi ka "akustiliste rünnete" endi kohta. See-eest on USAID järjekordse kuulsuseminuti enesele "noppinud". Kas tekkis tema esindajal vastupandamatu soov päikeselisest ja külalislahkest, kuid väga võõrast riigist koju pääseda. Või otsustas ta sealt lahkuda, nagu öeldakse, trummipõrina ja fanfaaride saatel.

Kahjuks pole ta oma kuulmiselamusi üksikasjalikult kirjeldanud. Mida ta siis õigupoolest pidi kuulma? Võib-olla pealetükkivat sääsepirinat või mingit erilist tsikaadisirinat või ööbikutrillereid vene rahvalaulude motiividel, mis irvakil õhuaknast sisse kandusid? Aga võib-olla hääli üldse? No neidsamuseid. Nagu juhtub mõnedel poeetidel inspiratsioonihetkel või mitte just täies tervises grafomaanidel enne järjekordset tahes-tahtmata arstlikku läbivaatust. Jumal teab.

USA uurib, kas raadio Sputnik mõjutas presidendivalimisi >>

Tähtis on muu: seda tegi, see tähendab ründas – muidugimõista Venemaa. Säärase lihtsa järelduseni jõudis eeskätt USA ajakirjandus. Ilmselt polekski saanud selle peale tulemata jätta – praegustes absurditingimustes. Loogika on lihtne nagu kolmekopikane: Moskva sõbrustab nii Havanna kui Taškendiga. Ning kui ta seda kord juba Kuubal kasutas, miks mitte siis Usbekistanis sama korrata?

Riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin tegi selles seoses USA võimudele ettepaneku vähem fantaseerida ja korraldada diplomaatidele nende teise riiki suunamisel hoolikam arstlik läbivaatus. Senimaani on lootusi selleks vähe. Poliitilise absurditeatri žanr vajabki oma olemuselt tema austajate rikkalikku kujutlusvõimet. Haiglaslikult rikast fantaasiat. Ja see pagas on USA osapoole esindajatel ülekaalukas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
akustiline, analüütika, poliitika, süüdistus, rünnak, russofoobia, saatkond, Havanna, Usbekistan, USA, Venemaa

Peamised teemad